DK sünnipäev Pirita seikluspargis- head ja vead.

Kui hämmastavalt palju sõltub ikkagi inimeste suhtumisest ja organisatoorsest poolest ning kuidas nende asjade longates ei ole ka kõla poolest viisakatel sõnadel enam mingit kaalu.


Ehk siis.. Eile tähistasime DK sünnipäeva tema lasteaiakaaslastega Pirita seikluspargis. Plaan oli hea. Teen söögid-joogid kodus valmis. pakin kogu kola kodus autosse ja siis lähme lastega issile tööle järele ja kõik koos siis Piritale. Vahepeal läks aga nii, et tõin issi varem koju, sest abi oli vaja.


Pidu pidi hakkama 18 ja kohal paluti olla 17:45, et saaksime varustuse ja instruktsioonid. Meie olime kohal täpselt 17:45 ja üks laps ootas juba ees. Tutvustasin ennast ja uurisin, et kas me saaksime juba peolauda sättima hakata ja kus see asub. Kas lapsed saavad kohe traksid või kuidas asi käib. Vastuseks sain ainult, et ootame kogu pundi ära ja siis alustame.
kella 18ks olid kõik kohal, andsin lepingud üle ja hakati siis trakse jagama. Alguses tegeles meie lastega 2 inimest. Kumbki ennast ei tutvustanud, seega ei osanud ma nende poole ka pöörduda kuidagi. Ilus ilm oli ja ka muud rahvast liikus seal üsna palju ning mingil hetkel aitasid meiega tegelenud inimesed trakse selga ka muudele külastajatele. meie aga muudkui ootasime ja ootasime. Mis edasi või kuidas või kuhu... ei mingit juttu. 18:40!! saime lõpuks oma pundiga ühe raja äärde. Kiirelt näidati ära kuidas klambrid peavad olema ja et korraga platvormil võib olla 3 inimest. Ning kadunud see neiu oligi.. Kus on see nn lastepargi ala, kus me pidime olema, ma aru ei saanud. ühtegi piiratud ala või eraldi tähistust ei olnud. Lapsed jooksid laiali ronima just sinna kus kellelegi meeldis. Minu oma silmale tundus, et nad ronisid kindlasti ka sellistel radadel, kus me tegelikult olla ei oleks tohtinud, aga ma ei hakanud ka midagi kobisema. Kui personal ei selgita, kus me võime olla, siis järelikult võimegi igal pool olla.
Kui ma maksma läksin, siis küsisin ka kohe, et mis kellast ma piknikuala vabastama pean. 19:50 tuli vastuseks. Mis mõttes?? Ütlesin väga konkreetselt, et nii ei lähe kohe mitte, kuna meil paluti siin oodata päris pikalt, kuna meil eest hoolitsema pidanud teenindaja tegeles ka kõigi teiste klientidega, siis meie saime minna lauda katma alles 18:40 ning kuna mul oli bronn 2ks tunniks, siis enne ma ei kavatse küll piknikuala vabastada. Selle peale tõmbas leti taga olnud preilna nina vingu ning hakkas seletama, et trakside panek võtabki aega jne jne... et ronida saate ju nii kaua kuni park suletakse. ütlesin siiski, et kuna see ei olnud meie süü, et peo algus venis, siis ma varem ei kavatse lahkuda. preili teatas siis selle peale, et no et äkki teeks siis 20:15.... Olin sellega nõus ja maksin ära.


Mingil hetkel, kui ma J ronimist turvasin, tuli minu juurde üks kübaraga mees. Riietuse järgi oli aru saada, et ta töötab seal, aga sarnaselt teistele oli ta oma identiteedi minetanud, sest mingit tutvustust ma ei kuulnud. Küsis vaid, et kas mind juhendatud on.. Ladusin siis ette kõik oma etteheited alustades sellest, et keegi ei tutvusta siin ennast klientidele ning lõpetades sellega, et kuna keegi meile ei öelnud, kus on lastepargi ala ja ühtegi piiret või silti ka ei ole, siis on nüüd meie seltskond igal pool laiali ja mina ka ei suuda enam hallata, kus keegi ronib. 10 lapse peale on 5 vanemat aga kedagi ma neist ei näe ja sega ma ei tea kus nad ronivad. Kui keegi on vales kohas, siis meie pole süüdi.


Mees oli natuke kohmetu ja ütles, et pole hullu ja kui ikka vanemaid jagub, et lapsi valvata, siis on kõik okei. ja minema ta läks. Kui söönud, joonud ja piisavalt roninud olime ja ära hakkasime minema, siis selgus et ka trakside tagastamine on neil ligadi-logadi. Küsisin, et kui paljud traksid minu pundil juba tagastatud on. Preili letis pööritas silmi ja teatas vaid, et oi tema seda küll ei tea....  Kuidas ei tea ma aru ei saa?? kuhugi peaks ju ometi kirja panema, et mis traksid välja läksid ja millised tagasi toodi.. Või no vähemalt minu arust küll.


Kokkuvõtteks võib öelda, et sellise teemapargi idee on väga lahe. Tavapilet on muidugi üpris krõbeda hinnaga, kui kõiki radu ronida tahta aga lastel oli ronimisest rõõmu kuhjaga ning õnneks ei olnud meil ajalist piirangut. Lapsed said ronida uuesti ja uuesti. Teenindus aga lonkas rohkem kui ühte jalga ja lonkas kohe päris kõvasti. Ei osatud grupiga midagi ette võtta, ei osatud gruppi koos hoida. ei osatud ka minuga rääkida, et mulle, kui grupi eestvedajale selgitada kus me olla tohime jne jne. Algus venis ja meil ei olnud oma teenindajat. Tööl tundusid olevat vaevu vaevu pubeka east väljas noored, kel puudub igasugune kogemus töös lastegruppidega. Väga võimalik, et üldse klienditeeninduses. See koht võiks olla väga äge ja nad oleks saanud kõvasti reklaami seal teha, aga minul küll sinna konkreetsesse parki ei ole mingit isu tagasi minna. Ronima ja seega ennast ületama ehk isegi tahaks minna, aga Piritale kindlasti mitte.