Sunday, February 13, 2011

13.02

Eile oli hea päev. Unerohi mõjus ja sain üle tüki aja magada. Ärkasin küll öö jooksul 4 koda, aga jäin uuesti magama ja päeval oli ka hea olla. Käisin Coillemore (ma loodan, et kirjutasin õigesti) ratsakeskuses Susani (naine, kelle hobustega ma sõitmas käin) trenni vaatamas. See on üks suurem farm, kuhu siis omaniku tütre soovil ehitati ka uhke maneez ja väliplatsid ja krossirada. Kuulujuttude järgi lootsid nad sinna rikkaid inimesi kokku meelitada, aga siinkandis ei ole neid ilmsalt piisavalt ja seega on seal enamuse ajast väga vaikne. Manez oli suur ja ilus, pinnaseks mereliiva ja kanga segu, ma arvan. Trenn ise oli tavaline. 3 inimest trennis ja kuna nende tase ei olnud väga kõrge, siis tehti tavalisi asju- üleminekuid, tempomuutusi, peatusi. Seni on mulle jäänud mulje, et siinsetes trennides ei pöörata palju tähelepanu pisiasjadele. Samuti on trenni tempo väga aeglane, kui üks ratsanik teeb harjutust siis teised jalutavad ja kõike tehakse ükshaaval.

Üksõhtu juhtus nii, et veel enne pimedat läksime Susaniga sõitma ja siis ütlesin talle ka paar asja. Ta arvas siis et sai sellest 10 min rohkem, kui nii mõnestki trennist, kus ta varem käinud on. See oli hea kompliment ;) Samuti arvas ta, et vb on tema klubis veel inimesi, kes trenni tahaks. Nüüd siis uurin asja, et vb tõesti õnnestub mõned trennid anda. See oleks hea vaheldus ja ega väike taskurahagi paha poleks. Kohaliku paberiga treeneri eratund on siin päris kallis, aga kui ma natukenegi teeniks, oleks ka hea.

Oma pärlid, mis ma siia tagasi tulles maha unustasin, sain ka kätte, aitäh sulle A, et nad posti panid. Nii hea on nokitseda. Olen muidugi roostes :p ühe kee, mille tegin, pean ikka üles harutama, sest see ei ole ikka hästi tehtud ja ei taha lohakat asja. Mis mul siin muud ikka teha, kui lasta näppudel käia ;)

10.02.

Viimasel ajal on mul uinumisega jama. Vedelen voodis aga magama ei jää. Ei tea mis jama on. Viimati ei saanud ma magada ülikoolis sessi ajal, kui oli meeletu õppimine ja 100 muud asja, mille pärast muretseda. Hetkel aga on mul siin nii murevaba olemine kui veel olla saab. Tööl ma ei käi, kohustusi ei ole. Vaatan vaid, et toad oleks puhtad ja laps söönud, puhanud. Tõeline koduperenaine- teen süüa ja koristan :D Niiet ei tea millest see tuleb, aga viimati magasin hästi ööl vastu pühapäeva.

See on sellin ekummeline unetus. Olen väsinud ja silmad vajuvad kinni ja siis hakkab aju meeletu kiirusega mingeid täiesti seosetuid mõtteid veeretama. Vahel olen justkui seiklusfilmis, vahel õudukas. Päriseluga ei ole neil seikadel suurt ühist. Mõni tegelane, mõni olukord, aga enamasti on tegu täieliku kamarajuraga, mis ei oma mingit loogilisust. Aga vot magama ka jääda eii saa. Ei jää lihtsalt. Tavaliselt olen ikka hommikupoole ööd kuidagi uinunud aga täna ei jäänudki magama.

Ja nüüd ma siis olen nagu kudend lest. Pea valutab ja muidu on ka nõme olla :( Natuke mures ka, sest see ei ole ju päris normaalne, et noor inimene lihtsalt ei saa magada. I tõi mulle mingeid sleeping aid talette. Käsimüügi ravim. Mulle ei meeldi see asi mitte üks raas, aga veel ühte ööd ma üleval olla ei suuda. Esmalt peavalurohtu ja kui see on mõjuma hakanud ja ma magama ikka ei jää, siis katsetan selle unepilli ära.

Head ööd!

Neljapäev, 3. 02. 2011.

Täna oli unine päev. Ma ei maganud hästi ja seega olen juba 9st voodis. Minu puhul on see haruldaselt vara. Poisid on vannis. Natuke hilja küll on, aga ei saa ju seda rõõmu keelata, eriti kui see tähendam rahu hetke mulle :)
Enne D lõunaund võtsin end kokku ja pakkisin meid riidesse. Plaan oli ringi kärutada, kuniks D uinub ja siis naabri juurde lobisema minna. Sh oli aga tööl ja selleks ajaks, kui ta koju saabuma pidi, oli õues tõeline koerailm. Kärutasin viimase hetkeni, aga lõpuks pidin siiski alla vanduma ja meletu tuule ning lörtsi eest tuppa põgenema. Umbes kella 3st alates on välja möllanud meeletu tuul ja igas suunas tuiskav lörts. Kas pole mitte tore, kui märg plöga alt poolt ülesse tuisates suud ja silmad üle ujutab :D Nüüd oleme toas ja naabri juurde ka ei jõudnud. Niiaplju siis naiste lobisemisest.

Wednesday, February 2, 2011

Õhtused mõtisklused 2.02.2011

I läks hommikul tööle ja kui nad olid 3h kuhugi läänerannikule sõitnud, siis selgus, et nad ei saagi töödega alustada, sest mingid load ja asjad on töö tellijal veel tegemata. Lahe. Tulemusena jäid nad ööseks sinna :(  Ja ärge nüüd ometi arvake, et neile siin mingit komandeeringutasu makstaks. Päevapalk ja asi ants. Mina aga pean siin D-ga kaksi öö üle elama. Oleme ennegi üksipäini siin olnud, aga oi kuidas mulle ei meeldi üksi olla. Kui Eestis oma maja saame, siis võtan mitu suurt peni. Üks tigedam kui teine :D üks siis voodi ette valvesse ja vähemalt üks aeda :) ma igatsen Wilbut väga. Eriti sellistel õhtutel. Ta oli väga hea valvur ja väga hea seltsiline. Teda perekonda võttes oli mõte see, et mul on siis julgem üksi kodus olla ja selle ülesandega sai ta suurepäraselt hakkama. Ootan aega, et ta tagasi saada, ehkki mu ema on kindel, et Wilbu jääbki nüüd hoopis tema koeraks. Ei mina ega I pole sellega nõus. Elame näema.

Õhtupoolikul tegin tulesüütamise roose. Terve hunnik oli eelnevalt valmis rebitud ja täidetud. Täna tegin veel viimase munakarbi ära ja siis sulatasin küünlaid ja valmis nad saidki. Mõnus nokitsemine. Tänase satsi kaunistasin pisikeste kuivatatud mandariinikoore tükikestega. Tulemus sai täitsa ilus.

Veel enne magama minekut sattusin oma ülemusega jutule. Koduses Eestis olevat olukord kehva. Riigitöölise pikk leib olevat veelgi peenemaks kuivanud, aga hinnad muudkui tõusevad. Eks seda, et tõusevad, oli ju oodata. Ei ole meie rahvas harjunud sentides arvutama, aga tagumine aeg harjuda. Muidu on pool riiki, kui mitte rohkem varsti näljas ja paljas. Kohati igatsen ma nii väga koju. Tuttavate asjade, tegemiste ja eelkõige sõprade juurde. Siis aga mõtlen jälle, et ehk oleks mul aeg oma kookonist välja rabeleda ja enda elukesega midagi ette võtta. Senimaani olen siin olnud tõeline kodukana. Ainult poisiga kodus ja nii ongi, aga ei peaks olema. Suuremal turul peaks ju olema lihtsam end läbi suruda ja midagi tegema hakata.. oleks vaid ülikooli aegne ettevõtlikkus veel alles ja ideid. Oleks oleks oleks.. on sama hea kui pole :)

Kui oskad vihmast rõõmu tunda


Esmaspäeva hommikul oli esimene kord, kui aknast jälle vihmasadu nähes mu meel nukraks ei muutunud. Siin sajab väga tihti. Kui räägitakse inglismaa sombustest ilmadest, siis ilmselt peetakse siiski šotimaad silmas, sest niipalju kui mina siin olles täheldanud olen, on lõunapool tunduvalt kuivem. Aga igaljuhul ei teinudki seekord hommikune vihmasadu mind kurvaks. Selliseid päevi võiks rohkem olla, kui tuju on ärgates hea ja see hea olemine kestab õhtuni.

Kaks viimast päeva on hommikud päris toredad olnud. I läheb varakult tööle ja D poeb siis mulle kaissu. Magame u 8-9ni. D ärkab ja teatab valjul häälel, et vaja pissile minna. Ta on meil tavaliselt „enne mune-siis kaaguta“ inimene ja seega tähendab tema teatamine, et tegu on juba tehtud ja mul tuleb tagajärgi likvideerida. Viimased 2 hommikut on aga vannituppa potile lidudes sinna ka mingi tulemus tekkinud. Ma tean küll, et selline pissi-kaka jutt ajab enamusel inimestel südame pahaks, aga kõik emad-isad teavad küll, miks ja kui palju ka kõige väiksem edusamm lapse potile saamise juures rõõmu teeb. Niipalju siis sellest.

Täna käis landlord mingi mehaga siin. See mees tegi mingit energia auditi moodi asja. Vaatas maja igast otsast oma kõva 10 min ja läinud nad olidki. Ma eikujuta ette, mis auditit sellise ajaga teakse, aga ega mind eriti ei uvita ka. Landlord oli üllatunud, et mina siin olen. Küsisime me ju tema käest enne mu eestisse sõitu, ehk siis nov lõpus, et kas saaksime lepingu varem lõpetada. Ta saatis selle peale vaid sms-i, et meil on leping ja see kehtib. Nüüd aga tuli jutuga, et tal oleks uued rentnikud võtta ja kas me ei võiks siis nüüd välja kolida... et ta olla ju öelnud, et kohe kui kellegi leiab, siis teatab.. Et mismõttes siis?? Seda ütlesin mina, et vaadaku ja uurigu, et kui kellegi leiab, siis lepime midagi kokku.. Tema vastus oli aga: „we have a legal contract. It has to stand.“ Ma ei taha oma tuju selle naiska peale mõtlemisega ära rikkuda ja paistab, et tema teiste vastu ebainimlik olemine on talle ka juba kätte maksnud. Tervis on tuksis. Käis nädal tagasi mingil opil. Nägi väga hädine välja. Iseenesest on kahju, kui keegi kannatama peab, aga eks karmavõlad tasuvad teinekord ka juba selles elus kätte.

Kuna täna oli külalisi oodata, siis eile koristasime maja ära. D kardab siinset tolmuimejat, sest see teeb häält nagu mõni reaktiivlennuk. Samas ei saa kurta ka tema puhastusomaduste üle. Võimasad harjased kraabiks vist ka vaiba põrandalt ära, kui see sinna liimitud ei oleks.