Eile oli hea päev. Unerohi mõjus ja sain üle tüki aja magada. Ärkasin küll öö jooksul 4 koda, aga jäin uuesti magama ja päeval oli ka hea olla. Käisin Coillemore (ma loodan, et kirjutasin õigesti) ratsakeskuses Susani (naine, kelle hobustega ma sõitmas käin) trenni vaatamas. See on üks suurem farm, kuhu siis omaniku tütre soovil ehitati ka uhke maneez ja väliplatsid ja krossirada. Kuulujuttude järgi lootsid nad sinna rikkaid inimesi kokku meelitada, aga siinkandis ei ole neid ilmsalt piisavalt ja seega on seal enamuse ajast väga vaikne. Manez oli suur ja ilus, pinnaseks mereliiva ja kanga segu, ma arvan. Trenn ise oli tavaline. 3 inimest trennis ja kuna nende tase ei olnud väga kõrge, siis tehti tavalisi asju- üleminekuid, tempomuutusi, peatusi. Seni on mulle jäänud mulje, et siinsetes trennides ei pöörata palju tähelepanu pisiasjadele. Samuti on trenni tempo väga aeglane, kui üks ratsanik teeb harjutust siis teised jalutavad ja kõike tehakse ükshaaval.
Üksõhtu juhtus nii, et veel enne pimedat läksime Susaniga sõitma ja siis ütlesin talle ka paar asja. Ta arvas siis et sai sellest 10 min rohkem, kui nii mõnestki trennist, kus ta varem käinud on. See oli hea kompliment ;) Samuti arvas ta, et vb on tema klubis veel inimesi, kes trenni tahaks. Nüüd siis uurin asja, et vb tõesti õnnestub mõned trennid anda. See oleks hea vaheldus ja ega väike taskurahagi paha poleks. Kohaliku paberiga treeneri eratund on siin päris kallis, aga kui ma natukenegi teeniks, oleks ka hea.
No comments:
Post a Comment