Nädal saares

Kevad jõudis Eestisse. Naersime õega, et tõin neile sinna sooja ilma kaasa, sest ilm oli terve nädala tõepoolest super. D veetis iga võimaliku ja ka mittevõimaliku hetke õues. Müttas pallidega murul, vaatas lambaid ja hobuseid. Ajas kana taga ja sai sipelgalt pureda. Lemmik oli aga vihmausside otsimine ja nendega siis mängimine.  Õhtul voodis ka veel rääkis, et uss ja uss :D

Mina nägin elus esimest korda väikese tallekese sündi ja sain mõni päev hiljem seda tegelast ka süles hoida. Aitasin lambaid kinni püüda ja siis pügada. Esialgu ei saanud ma ikka üldse hakkama, aga kui eelviimasel päeval oli vaja neile ussirohtu anda, siis olin juba nii piisavalt osav, et sain karjamaal jäära kätte ja ei pistnudki teine jooksu :D No kui ma aus olen, siis tegime ikka sohki ja meelitasime nad enne söögiga ligi, aga no kätte ma ta sain :D
Sõitsin aiatraktoriga ka ja ka D oli minuga koos nõus sellega sõitma. Talle küll meeldis see pill hullupööra, aga kui M trakatsile hääled sisse pani, siis pistis poiss kisama. Minu süles oli julgem ja kolistasime ikka pool karjamaad läbi, kui vana aega kokku korjasime.

Esialgsest plaanist lisaks A´le ka ehk veel mõnele huvilisele trenni anda kukkus välja täitsa tore üritus. Teisipäevast laupäevani käisin iga päev trenne andmas kokku kolmes erinevas kohas. Tegime baas asju: natuke tööd istaku kallal, palju palju üleminekuid, maalattidega rütmiharjutusi ja lõdvestust. Kui kõik trennid, hobused ja inimesed kokku võtta, siis saan öelada vaid üht: tohutult vahva oli. Hobused olid toredad, inimesed tegid kõike rõõmu ja ülima püüdlikkusega. Ma ei ole nii tükk aega niimoodi trenne teinud ja oii kuidas ma sellest puudust olen tundnud. Oli tõeliselt vahva. Vahepeal olid jube tekkinud mõtted, et ehk peaks selle jama üldse ära lõpetama, et mis ma ikka punnin, aga see nädal andis palju inspiratsiooni ja palju mõtteainet, et mida uurida ja õppida, et edaspidi oleks rohkem mida õpetada.
Aitäh teile tüdrukud meeldiva koostöö eest ja kiitke ikka ome toredaid suksusi. Ärge maiustusi andke, sest enamik neist olid parajad rullid :D

Näpud mulda!

Täna oli töine päev. Päike säras aga tuul oli kevadiselt salakaval ja seega hoidsin ikka jope seljas. Naha võttis ikka märjaks aga oi küll oli mõnus natuke aias nokitseda. Tegime õega ilusa kivipiirdega lillepeenra. Sõelusime mulla sisse ja kivid, mis mullast kätte saime viisime tulevase parkla täiteks. Nüüd on mul hea ka aastate pärast vaadata, et vot selle ilusa lilleoaasi tegemisel oli ka minu käsi mängus ;)

Ilma hobusteta ei saa siin talus mööda ükski päev. Suksud olid esimest korda sel aastal ka öösel õues ja tundsid end silmnähtavalt hästi. Tegime siis väikse trenni ka. Märakene on ikka paras sardell :D Hea elu peal, no mis muud. Aga hoolimata trenni tegemise mõttes raskele talvele on ka asju, mis on täitsa hästi ja see on väga väga hea!
Noorukesega tegime ka kordel ja pärast seljas. Tema sõitja on täitsa tubli. Istub ilusti ja vaikselt ja see on minu arust noore hobuse saduldamisel väga oluline, et ratsanik suudab seal rahulikult ja vaikselt püsida. Kergelt ja nõtkelt ilma, et hobuse liikumist vähimalgi määral segaks. Arvamused lähevad lahku, et kas esialgu sõita kergendatud v täisistak traavi. Minu arust on päris esimesed korrad täisistak parem, sest eriti siis, kui hobune uues olukorras tasakaalu ja rütmi otsib, on kergendamisest tingitud lisaraskuse pidev sebimine segav. Inimene, kes seda esimest kogemust hobusele pakub peab aga olema nii kogenud, et suudab hiirvaikselt ja nõtkelt istuda ka siis, kui sammud natuke ebaühtlased on. Meie noore sõitja sai oma ülesandega suurepäraselt hakkama ja suksu jooksis oma elu esimese ratsanikuga traavi mõnusalt lennuka sammuga kerges ratsmekontaktis. Rõõm rõõm!

Kevad Eestis

Olen Eestis. olen olnud juba nädala, aga ennem ei olnud aega ega ka head netilevi, et siia kirjutada.

Reis läks täitsa okeilt. Tulime autoga ja sõitsime jutti läbi Saksamaa ja Poola jne. D pidas ilusti vastu. Peale Riiat oli natuke jorrapurra, aga see oli mõistetav. Selline roadtripp ei ole aga ikka päris minu teema. Pikk istumine ei põhjusta ainult tooli maitset suus vaid ja rea igasuguseid jamasi, alustades minu õhukese sabadiski valust lõpetades sundasendi ja liikumatuse poolt põhjustatud üleüldise lihasvaluga. Aga saime hakkama. Mu vaene mees startis siit reedel juba tagasi ja seekord tuli tal kogu see tee üksi läbida. Läks veel takkatippu pikemat sõidudeed ja lühemat laevasõitu sisaldavat marsruuti pidi. Täna, kui kohale jõudis,, siis leppisime kokku, et sellise enesetapu peal järgmine kord ära keelama.

Aga et siis kevad kodus. Ilmad on täitsa ok olnud ja iga vaba hetkel olen tallis Ottoka juures veetnud. Poiss näeb hea välja ja P on väga tubli. Tegime trenni ja kiusasin neid ja tulemused olid nii nii head. Täna keerasin ise asja tuksi ja küsisin neilt liiga palju :( asi lõppes natuke nadilt, aga kui suuremat pilti vaadata, siis on P ikkagi supertubli ja ma olen väga rahul, et asjad ottokale sõitja otsimisel nii kulmineerusid. Niiet P, kui sa seda lugema juhtud (mida suure tõenäosusega siiski ei juhtu), siis suured kallid sulle ja olge tottuga sama tublid edasi! Mul on kohe süda rahul, et poiss on heades kätes.

Täna tulime saarde. Siin on rahulik. Majas sebib küll 3+1 last ringi ja nende marakrattide ohjamisega kaasneb üksjagu kära, kuid kui lapsed magavad ja vaikselt diivanil klaviatuuril klõbistan, siis on rahulik. Aeg on siin aeglasem.
Siin on ilus. Palju on veel teha, aga kui silmad kinni pannaja kujutleda, milline kõik olema saab, siis on siin väga väga ilus. Püüan siin olles võimalikult palju puhata ja uut hingamist saada. Seda on mulle vaja.

Homme lähme ühte kabjalist vaatama. esialgu ei ole mul küll just väga positiivne meelestatud, sest 3a ja juba 145cm turi on kurjakuulutav. Suure tõenäosusega kasvab ponist välja ja siis ei täida yta enam seda eesmärki, milleks teda vaja oleks. Aga no vaatame. Kui tidrik on ilus ja heade käikudega, siis võib ju tast näiteks hea ema saada ;)

Mõne trenni annan ka. Selle üle on mul hea meel. Loodan, et see, mis mul anda, on piisav ja treenitavad jäävad rahule. Hetkel on küll väga hea meel, et saan antuke ka eesti keeles jälle tundi anda ja oma meeletut mölapidamatust kasulikult rakendada ;) Annaks ilmavana meile head ilma ja palju päikest, siis oleks siin veedetud aeg kindlasti veel toredam. Saaks väljas toimetada ja D saaks ka end tühjaks möllata. Siin saan tal vabalt õues mütatta lasta. Ei ole ju autosi ega liiklust. Ei ole muret, et kuhugi alla jääb. Vaid natuke muda ja pori, end seep ja vesi on samuti olemas.
Inimesed, kellel teil on võimalus kevadel maale minne, tehke seda! Siin on nii hea õhk ja aeg on nii mõnusalt aeglane.

:)

Täna oli hea päev. Ilm jättis küll väheke soovida, aga pole hullu, kvaliteetaeg perega kaalus selle tugevalt üle. I jaoks oli äratus vara, sest D ärkas juba kell 7 ja mind on tunduvalt raskem sl kellaajal äratada kui I-d. Mina põõnutasin 9ni. Hommikuks sõin eile tehtud kaerahelbe küpsiseid külma piimaga :) mämm-mämm.

Käisime linnas poodlemas ja haarasime sub-way'st võilu. Poja sõi ka hea isuga. Mulle need võilud meeldivad, sest vahel on palju värsket salatit. D pistis nahka kõik marineeritud kurgitükid, mis ta minu võilu vahelt kätte sai ja ka enamuse tomatist, seega hea, et rohelist sai uhkelt.

Poja oli ka täna väga tubli ja ei korraldanud mingeid jamasi. Õhtu poole käisin ühte trenni vaatamas ja nüüd ootame, et õhtusöök ahjus valmis saaks. Siis poja tuttu ja ise saab veel natuke vaba päeva õhtut nautida :)

Staatilise elektri saamise vältimiseks lahendus olemas

Mina, arvuti, telefon, kraanikauss, ukselink, juuksed, kahvel, riided jne jne. Ühine nimetaja- staatiline elekter. Ma saan kogu aeg igalt poolt elektrit. See on esiteks äärmiselt tüütu ja samas ka üksjagu ebameeldiv, kohati lausa valus.
Paar päeva tagasi arvas I, et ma olen ainus, kes sussidega käib. Et head kummi tallad ei lase maandada ja nii ma siis maandan oma "säravat" isiksust igasuguste asjade külge. Nali naljaks, aga peale sussidest loobumist ei ole ma enam surakat saanud. Iseenesest tore, aga mulle ei meeldi sokkides käia :(