Mida ma siis päev läbi kodus teen?

Mõtlesin et oleks huvitav panna kirja meie päeva kodus, kui issit ei ole. Päevase tegutsemisjaksu iseloomustamiseks panen ka öö kirja. So here we go:

21:00 Sain lapsed lõpuks magama. 

4:50 ishh 

Jessu nõudis piima. See on päris esimene kord, kus ta nii pikalt magab ilma ärkamata!! Peaaegu 8 tundi O.o

.... Mingi hetk oli jälle piimapaus. Kella ei vaadanud.

7:00

Äratus. Dommi ronis meile kaissu ja selle peale ärkas ka plika üles.

*Pesime, riietusime.

*Tegin tule pliidi alla.

*Hommikusöögiks munapuder tomati-kurgi-hapukoore salatiga. Puupliidil on mõnus süüa teha :)

*Pesin nõud ja koristasin köögi.

9:30 

Hommikuprotseduurid on läbi. Jessu tahab tähelepanu. Pepupesu ja natuke mängu.

10:00 

Jessu saab piima ja panen ta voodisse. Uinub üsna hästi. Dommi läheb õue mängima.

*Panen pesu pesema.

*Sätin järgmise portsu ootele.

*Istun korraks arvuti taha.
*Dommi viib puhta pesu kuivatisse ja paneme selle koos tööle. Dommi jääb tuppa.

11 ish

 Jessu ärkab.

*Pepupesu ja riiete vahetus. Voodi jäi õnneks puhtaks :D
*Panen uue laari pesema.

*Serveerin lastele 4vilja krõbuskeid.
*Tohterdan Wille jalga. Tal on kanna peal auk. Panen rohtu ja seon marli peale, et ta seda rohtu kohe ära ei lakuks.

*Teen šokolaadikoogi taina ja kook läheb ahju.

*pesen nõud

14:00

Jessu sööb ja panen ta voodisse.
*Kook on valmis. Poiss teatab, et talle ei maitsegi. Mulle õnneks meeldib :D Katsetasin esimest korda ja teen kindlasti veel. Mingi kreemi moodi asja peaks ka veel juurde nuputama.

*Maiustan ja täidan blogi. Dommi läks õue

14:29

Jessu uinus.

*Kuiv pesu kuivatist välja.

*Pesumasin lõpetas ja viin pesu õue kuivama.
*Toon puid.

15:05

*Ajan poja voodisse. Magama jäämine on ilmselt küll unistus, aga vähemalt on ta vaikselt :)

15:53

*pesu sai kokku ja ära pandud. Poja jäigi magama :D

16:04

Jessu ärkas ja tissib. Puhkepaus, mil lapsed magasid ja ma arvutis istusin kestis 9min. DK ärkas ka üsna kohe ning vaatab multasi.

*Väike fb paus- hobuloba E-ga. Alati kosutav tegevus :D

*Tegin tule alla.

*Koristasin köögikapi ära ja paigutasin asjad ka esikukastides natuke loogilisemalt.

17:40

Issi jõudis koju. 

*Panin söögi hakkama.

*Pesin nõusid. Jälle.

18:15

Õhtusöök, pasta-boloneese

18:40

Tõmban natuke hinge. Dommi vaatab multasi ja Jessu mängib oma uue joogitopsiga. Issi läks poodi wilbule krõbunaid tooma.

19:03

*Koristan köögi, pesen nõud (4x juba :D)

20:00

*Jessu saab piima (vahepealseid kordi on ka olnud, aga kirja ei pannud) ja issi viib ta voodisse. 

20:40

Jessu ikka veel ei maga ja saab veel piima. Mul on kett maas ja ma ei jaksa enam midagi teha. Plaanis oli veel üht-teist, aga enam ei viitsi.

Je selline see päev oli. Kogu aeg tegin nagu midagi, aga midagi suurt tehtud ei saanud. Täpselt nagu päev enne tänast, päev enne seda, päev enne seda jne jne.. Täna vähemalt ei olnud suuri tülisid pojaga. Ta oli tubli ta käitus väga hästi. Hommikul oli väike jutuajamine teemal: Kui ma ütlen midagi, siis seda tuleb teha kohe ja küsimusi esitamata. Minu ütlemine ongi juba piisav põhjus. Lisapõhjendusi ja selgitusi ei ole vaja". Kahjuks tuleb seda vestlust homme ilmselt korrata. Ja siis ülehomme ja üleülehomme jne jne :)

Issi on veel tegus ja sorteerib raamatud. Ma võtan end veel niipaljuks kokku, et panen kuivatist pesu kokku. Muidu see on hommikul vastikult kortsu jahtunud.

Küll üle laua tahtsin siis, ta kombel vaadata...

Huvitav, kas nii, nagu väikesele lapsele tunduvad kõik puud ja majad suuremad, tundub lapsele ka aeg pikem. Või on täiskasvanu elu lihtsalt nii meeletult igasugust müra täis, et aeg lihtsalt libiseb käest.

Alles see oli, kui ma suure kõhuga ringi veeresin ja pisikese Jessu sündi ootasin. Sellest on pea aasta möödas! Preilna on juba väga asjalik tegelane. Kõndima hakkas 10 kuuselt. Tänaseks on suus 7 hammast. 4 üleval ja 3 all. Sööb perega samas lauas, kuid natuke ma siiski valin talle toitu. Päris kõike ei anna. Ja ega ta kõike ei söökski ma arvan. Ta on selline pika hambaga maitsja. Väga umbusklikult võtab esimesed ampsud. Ja kui isu täis, siis on kõik. Suukene on lukus ja vaid piima jaosk on veel ruumi.

Ja ta on ronima ka hakanud, mis on mõnes mõttes tore, aga peamiselt on see siiski paras nuhtlus. Dommi kukkus omal ajal nii kohutavalt palju ja ma kardan neid matse väga. Pliks on ka juba paar korda kukkunud ja õnneks õnneks ei ole midagi hullu olnud. Vaid ehmatus.. aga no nii jube on see ikkagi.

Ja Dommi on juba nii suur poiss. Kasvult mitte just väga suur, pigem ikka kribu, aga just olemiselt. Kohati ta küll taandab ennast ja Jessuka tasemele ja püüab eputades ja lollusi tehes tähelepanu, aga kui ta on omas elemendis ja asjalik, siis lihtsalt vaata ja imetle. 

Huvitav on jälgida, kui erinevad nad on. Oma iseloomult, käitumiselt, temperamendilt. Poja on algusest peale olnud tõeline tegutseja. Tõeline poiss. Ronib, jookseb, mürab. Jessu aga on pigem ettevaatlik. Uurib asju rahulikult ja teraselt. Poiss ei huvitunud telekast kuni pea 2 aastaseks saamiseni. Plikal jäi aga üsna varakult silm ekraanile pidama, kui telekas mängimas oli.

Muusika meeldib mõlemile. Poiss pigem kuulab niisama, plika aga hakkab kohe tantsima :) Kui aga on natukenegi rütmi sees, siis tema põlv kohe nõksub.

Dommi oli juba päris varakult mõnus reisisell. Jessu on aga täiesti kodune laps. Jah, ta peab ennast üldiselt igal pool viisakalt üelval ja ei tee protestikisa, aga kui me siis koju jõuame on iga tema ihurakk rõõmus ja ta suundub mõnuga oma asjadega askeldama. Kui reis aga liiga pikaks venib ja ta päris ära väsib, siis on jorinat kohe kauaks ja uinumine ka keeruline.

Ma tean jah, et kõik teavad, et lapsed ongi erinevad. Et ka ühe pere lapsed on erinevad. Aga ikkagi on seda tore kõrvalt vaadata. Kõige toredam aga on vaadata, kuidas mu kallikesed koos mängivad. Iga kord see koos mängimine muidugi nii tore ei ole ja DK tahab omi asju teha ja siis J lõhub mingi ehitise ära ja siis on kisa taevani. Aga need hetked, kus nad on mõlemid nii süvenenud koos oma mängu ja on kahekesi tõeline tugev dandem.. Need hetked on erilised :)

BJL- Ehk siis töine nv Ruilas

Läks kuidagi nii, et tekkis võimalus Baltic Juimping League võistlustel olla platsil ametis. Sedakorda siis platsi tiimi juhina. Väga tore kogemus oli. Vabatahtlikeks tulid appi väga toredad tegijad kes kõik olid oma üleasannete kõrgusel ja mõni vaata et natuke ehk kõrgemalgi :)
2 noorimat kahjuks vastu ei pidanud. Kas oli see vaim või tervis, mis murdus... aga teisel päeval olime me igatahes vähendatud koosseisus. Õnneks tuli üks toredake meile appi ja lõppeks sai kõik toimima. Viimases sõidus tuletasin vanu aegu meelde ja olin ise starter. Ohh olid ajad, olid majad :)
Lõpus kolisime veel kogu kola platsi ette kokku, et oleks hea horseka jaoks sealt värvimisse asju võtta ja komplekte valida.

Võib öelda, et oli hea soojendus TIHS-i jaoks. Ja samuti sai ka puust ja punaseks, miks liiga noorukesi saku halli vabatahtlikeks ei võeta. Ma ei tea, kas meie omal ajal olime kuidagi töökamad ja vastupidavamad või siis on mu mälestused kallutatud, aga ma ei mäleta et me oleks enne võistluse lõppu ilma erilise hoiatuseta lihtsalt minema jalutanud. Või et me oleks vingunud mingite ülesannete pärast või siis ette nähtud tööpostile üldse mitte ilmunud, nagu seda mõningad aastad tagasi tihs-il juhtus.

Aga oli mis oli. Mulle meeldib väikest meeskonda juhtida ja eriti tore on seda teha veel siis, kui kõik liikmed on motiveeritud ja positiivse suhtumisega. Õnneks 90% ajast on vabatahtlikud ikka aru saanud, milleks nad end üles andsid ja on valmis ka tööd tegema ning seega on see võistlustel mässamine mõnus. Väike meenutus mulle lastega tegelemise vahele, et ma siiski oskan veel ka täiskasvanud inimestega suhelda ja suudan lisaks mängu, söögi ja une reziimile ka muid asju korraldada :)

Sunniviisiliselt vabatahtlikult

Mingise teooria kohaselt olevat nii, et elu veeretab su eele tõkkeid, millest peaksid õppima. Mida enam nende vastu võidelda, seda järjekindlamalt nad su teele ilmuvad. Kui aga teed olukorraga rahu, ei anna hinnanguid ja võtad õppetunni omaks, siis lahenevad asjad justnagu iseenesest. Keegi võiks ometi mulle öelda, et mida ma peaksin ometi õppima sellest jamast, mis mind viimasel ajal kimbutanud on.... Ehk siis ma "näeks" ja mured leiaks lahenduse.

Mul tegelikult on küll üks teooria.. Paraku aga tundub mulle, ükskõik mis pidi ma ei mõtleks või ei sätiks, et reaalselt ei ole võimalik seda ellu viia. Samas võibolla ongi just see, mille vastu ma peaksin võitlemise lõpetama. Peaksin lihtsalt vooluga kaasa minema ja vaatama, mis saab. Võtma igast olukorrast maksimumi ja mitte nii palju kogu aeg muretsema. Hetkel igatahes tundub, et mulle ei anta väga valikuvõimalust, seega ma parem naudin seda mis on ja ei hala. Või no ma püüan mitte halada :D

Õppida õppida

Üks väga huvitav ja õige tähelepanek SIIN blogis. Midagi, millesse ma olen alati uskunud, ent mida ma ei ole seni osanud kuidagi ka enda jaoks ära sõnastada. Nüüd sai see kohe hoobilt tehtud. Ma olen just trenni andes püüdnud rõhutada, et tähtis on tegutseda. Proovida ja püüda ja pusida. Kui ei õnnestu, siis see tähendab vaid seda, et tuleb uuesti proovida.
Peab seda töö-armastust õigesti ajastatud ja õigesti sõnastatud kiitusega maast madalast lastesse süstima :)