Alles see oli, kui ma suure kõhuga ringi veeresin ja pisikese Jessu sündi ootasin. Sellest on pea aasta möödas! Preilna on juba väga asjalik tegelane. Kõndima hakkas 10 kuuselt. Tänaseks on suus 7 hammast. 4 üleval ja 3 all. Sööb perega samas lauas, kuid natuke ma siiski valin talle toitu. Päris kõike ei anna. Ja ega ta kõike ei söökski ma arvan. Ta on selline pika hambaga maitsja. Väga umbusklikult võtab esimesed ampsud. Ja kui isu täis, siis on kõik. Suukene on lukus ja vaid piima jaosk on veel ruumi.
Ja ta on ronima ka hakanud, mis on mõnes mõttes tore, aga peamiselt on see siiski paras nuhtlus. Dommi kukkus omal ajal nii kohutavalt palju ja ma kardan neid matse väga. Pliks on ka juba paar korda kukkunud ja õnneks õnneks ei ole midagi hullu olnud. Vaid ehmatus.. aga no nii jube on see ikkagi.
Ja Dommi on juba nii suur poiss. Kasvult mitte just väga suur, pigem ikka kribu, aga just olemiselt. Kohati ta küll taandab ennast ja Jessuka tasemele ja püüab eputades ja lollusi tehes tähelepanu, aga kui ta on omas elemendis ja asjalik, siis lihtsalt vaata ja imetle.
Huvitav on jälgida, kui erinevad nad on. Oma iseloomult, käitumiselt, temperamendilt. Poja on algusest peale olnud tõeline tegutseja. Tõeline poiss. Ronib, jookseb, mürab. Jessu aga on pigem ettevaatlik. Uurib asju rahulikult ja teraselt. Poiss ei huvitunud telekast kuni pea 2 aastaseks saamiseni. Plikal jäi aga üsna varakult silm ekraanile pidama, kui telekas mängimas oli.
Muusika meeldib mõlemile. Poiss pigem kuulab niisama, plika aga hakkab kohe tantsima :) Kui aga on natukenegi rütmi sees, siis tema põlv kohe nõksub.
Dommi oli juba päris varakult mõnus reisisell. Jessu on aga täiesti kodune laps. Jah, ta peab ennast üldiselt igal pool viisakalt üelval ja ei tee protestikisa, aga kui me siis koju jõuame on iga tema ihurakk rõõmus ja ta suundub mõnuga oma asjadega askeldama. Kui reis aga liiga pikaks venib ja ta päris ära väsib, siis on jorinat kohe kauaks ja uinumine ka keeruline.
Ma tean jah, et kõik teavad, et lapsed ongi erinevad. Et ka ühe pere lapsed on erinevad. Aga ikkagi on seda tore kõrvalt vaadata. Kõige toredam aga on vaadata, kuidas mu kallikesed koos mängivad. Iga kord see koos mängimine muidugi nii tore ei ole ja DK tahab omi asju teha ja siis J lõhub mingi ehitise ära ja siis on kisa taevani. Aga need hetked, kus nad on mõlemid nii süvenenud koos oma mängu ja on kahekesi tõeline tugev dandem.. Need hetked on erilised :)
Muusika meeldib mõlemile. Poiss pigem kuulab niisama, plika aga hakkab kohe tantsima :) Kui aga on natukenegi rütmi sees, siis tema põlv kohe nõksub.
Dommi oli juba päris varakult mõnus reisisell. Jessu on aga täiesti kodune laps. Jah, ta peab ennast üldiselt igal pool viisakalt üelval ja ei tee protestikisa, aga kui me siis koju jõuame on iga tema ihurakk rõõmus ja ta suundub mõnuga oma asjadega askeldama. Kui reis aga liiga pikaks venib ja ta päris ära väsib, siis on jorinat kohe kauaks ja uinumine ka keeruline.
Ma tean jah, et kõik teavad, et lapsed ongi erinevad. Et ka ühe pere lapsed on erinevad. Aga ikkagi on seda tore kõrvalt vaadata. Kõige toredam aga on vaadata, kuidas mu kallikesed koos mängivad. Iga kord see koos mängimine muidugi nii tore ei ole ja DK tahab omi asju teha ja siis J lõhub mingi ehitise ära ja siis on kisa taevani. Aga need hetked, kus nad on mõlemid nii süvenenud koos oma mängu ja on kahekesi tõeline tugev dandem.. Need hetked on erilised :)
No comments:
Post a Comment