Tasa sõuad kaugele jõuad

Või siis tundub nii, sest teekond kestab kaua.

Meie koduaias asjad ka ikka vaikselt edenevad. Maasikapeenar on valmis ja olemas olnud taimedki istutatud. Hernepeenar on ka valmis ja täidetud ning ootab kevadel herneste istutamist. Ka ümbruse tegin niipalju siledaks, kui meie kuumaastikust aed seda võimaldab. Mõlemad vanad kirsipuud on maha võetud ning aed on kohe poole valgem :) Ainuke natuke jama asi on see, et telgi alus ei ole enam päikese eest varjul, kuid ise me seal ei maga seega pole hullu :D

Õunu on see aasta metsikult ja maha kukkunud õunte koristamine on igapäevane tegevus. Eile sain puude alused puhtaks aga täna on jälle uputus. Nagu tuuleveskitega võitleks. Õnneks on teada, et need veskid väsivad peagi, kui õunad puuotsas otsa saavad. Sügisel tuleb puid korralikult pügada, sest eelmine aasta jäi see tegemata ja nüüd on asi täitsa hapu.

Vundamendi kallal lõpetasid töömehed eile ühe etapi ära. Homme-ülehomme tuuakse täiteliiva ja neljapäeval tuleb traktor tööd tegema. Siis peaks mehed vundamendi müürid ka lõpuni kinni tegema ja siis on üks etapp valmis :) I tegeleb radoonikile ja seinte plokkide ning muu vajaliku tellimisega ning kohale toomise korraldamisega. Kui kõik hästi läheb, siis saame ikka kohe edasi tegema hakata. Või no mis siin mitte hästi minna. Võib olla venib millegi tarne natuke, aga töö käib ja soiku me seda asja ei jäta :)

Täna puhastasin liiva jaoks vajalikku platsi ja vedasi sealt maha võetud vahtra juppe ära. Päris korralik trenn. Jõusaali pole vaja minna :p Toimetamist, koristamist ja asjatamist on siin kogu aeg ja palju. Püüan ka nii palju asjalik olla, kui saan. Randmed palju ei luba, aga no natuke ikka.




Natuke teistel teemadel ka.

Eile oli "Lagedi Laste Päev". Kiigeplatsil oli kohalikele lastele mõeldud üritus, kus lastele oli väike etendus, batuut hüppamiseks ja Minnihiir mängis mänge lastega. Batuut oli väga suur ja seal oli vaja ronida. Lapsi oli omajagu ja suuremad möllasid mõnuga. Jessu tahtis ka väga minna hüppama ja siis Dommi aitas ja turvas teda. See oli nii nii armas, et mul olid uhkusest pisarad silmis. Nii hellalt ja hoolitsevalt aitas väikest õekest. Hoidis teised mürajad eemale ja vaatas, et õde ikka saaks ilusti üles ja alla, kust vaja :) Püüdsin iga raasu sellest tundest endasse koguda, sest see oli nii nii hea tunne :) Kodus nad madistavad ikka omavahel päris mehiselt, aga kui sellises olukorras on vend õele abiks ja kaitseks, siis midagi olen ma ikka oma laste kasvatamise juures õigesti ka teinud :)


Vahepeal käisin ratsutamas ka. Projekt "A". Ma ei tea kauaks seda saab olema, aga ma kavatsen nautida kuniks on. Hobune on tore aga toores. Hetkel on mulle aga hea see, et saan välja juurida seda harjumust, mis mul Ottoka sõites on sisse kulunud. Hetkel on mulle kõik teistmoodi olev kasulik. Olen tänulik võimaluse eest ja annan endast parima, et ka võimaluse looja kahetsema ei peaks.

Kodused toimetused

Ammu pole kirjutanud. Üht-teist on juhtunud.

Just mõned päevad tagasi võtsin aias ühe kirsi maha. Tüügas on veel püsti, sest see on käsisaega nüsimiseks natuke liiga suur suutäis, aga okstets tegin puhtaks. Peenralapi kaevasin ka üles, korjasin umbrohust puhtaks ja vedasin kivid ära. Päris korralik tegemine oli.
I puhkas kaks nädalat ja sel ajal sai nii tööd tehtud kui ka perega oldud. Käisime Hiiumaal ja väikese sutsu Pärnu kandis. I saagis ära kõik ootel olnud lauajupid, mis nüüd mul ära laduda tuleb. See oli suur asi ja kui ma laotud ka saan, siis on jälle midagi aias paremuse poole liikunud.

Olen väga kodu keskseks muutunud. Tallis käin niipalju, kui L-le trenni annan. Ponide juurde pole jälle ilmatuma pikka aega jõudnud :( See teeb kurvaks, et ma kuidagi uuesti järje peale ei saa. Iseloom on nõrk, mis parata. Töö otsingu rindel ei ole ka midagi põnevat. Same old, same old. Ma tahaks ikka oma eriala peal kuhugi edasi areneda, midagi õppida. Avastada. Viimasel ajal on aga selline lootusetu ja alla andmise tunne. Ma tean küll, et ma võiks olla ma ei tea kõik mis, aga no ei ole seda julgust, usku ja ettevõtlikkust.

Ratsutamise ja hobuste teemal käib päeva jooksul vist 100 erinevat mõtet peast läbi. Ennast on hädasti vaja liigutama hakata, aga laiskus on kole loom. Kohe väga kole :p

Täna oli hea uudis ka see, et elektrilevist käis asjapulk kohal ja võttis kooskõlastuse, et reedel tulevad puud maha võtma. Aianurgas on üks suureks kasvanud vahel, mida mina sinna ei taha ja mis on otsapidi juba liinidesse kasvanud. Nüüd nad tulevad ja võtavad selle maha ja viivad minema kah. Super!!

Homme peaks betoon ka vundamendi jaoks tulema. Vaikselt ikka deneb. Väga vaikselt, aga siiski. Iga päev ma vaatan ja unistan ja mõtlen, miloline ja kuidas siis olema saab, kui maja valmis saab. Ma tean küll, et peaks hetkes elama ja protsessi nautima, aga no hetkel on mu meeled küll unistuste radadel :)