22. aprill 2020- uue etapi algus. Kolisime uude majja :)

Ilma erilise tseremooniata, kuidagi lihtsalt justnagu muuseas kolisime me oma uude majja sisse.

22.aprill 2020 tuli interneti tehnik, et nett vana maja pealt uude kolida ja ega siis meilgi muud üle jäänud. Netti on töö tegemiseks vaja ja siis ei jäänudki muud üle, kui ette võtta suuremat sprti koristamine ja oma asju hakata jupphaaval uude majja tooma. Lapsed olid ekstaasis. Eriti poiss. Esimene öö oli kõigil rahutu. Lapsed läksid küll õhinaga oma tubadesse aga ärkasid öösel mitu korda. Koerad olid ärevad- Mona ei leidnud kuidagi head kohta ja oli üsna solvunud, et pidi ainukesena alla korrusele jääma. Ja ega me ise ka väga hästi ei maganud.
Oleme nüüd 3 päeva siin olnud ja ausalt öeldes on ikka veel kuidagi veider.. olen siin suures ja avaras majas nagu oleks külas.. nagu kohe kohe peaks oma kodunad kokku pakkima ja koju tagasi minema :)

Tegelikult on palju öelda, et oleme sisse kolinud. Enamik asju on siiski veel vana maja peal. Täna süüa tehes oli vaja vist 3 v 4 korda vanasse kööki joosta, et asju tuua. Meil isegi ei ole veel õiget kööki majas. Inz tegi meile ajutise. 2 kappi alla, vana köögi tasapind koos kraanikausi ja pliidiga peale. Ühendas kraanikausi ära ja oligi olemas. Päris köögi alumine rida kappe on olemas. Tööpinna möödud on võetud. Ootame tööpinda ja siis peaks ka ülemised kapid saama.
Koristada on kohutavalt palju. Magamistoad ja elutuba on juba enam-vähem. Aknaid on vaja veel pesta. Sauna eesruum on pardakk ja garaaž on töökoda ning ka seal on 107 segadust.
Veel on igasugu asju vaja teha- liistukesi panna, mõned värviparandused. Ja hunnik asju on puudu, nagu näiteks meie voodi :D
Aga kogu lugu kokku... me elame oma uues majas... Pärast ca 15 aastat onnikeses ma ei maga enam köögis.

Minipuhkus ja maja

Tegelikkuses oli see puhkus päris okei pikkusega, aga tööl oli palju asju vaja teha ja organiseerida, seega päris kõike seda aega kodustele asjadele pühendada ei saanud. 4-12 olid nö vabad päevad aga esimesed kolm läksid töötähe all vuhinal mööda. Edasi oli töö osas natuke rahulikum ja sai kodus ka toimetada. Tallist oli ka pausike. Käisin 1x Acamari liigutamas ja 1x muid toimetusi tegemas. Mõlemal korral koristasin koplit ka ja tassisin põllurammu koju.

Ülejäänud aja olin aga kodus ja toimetasime I-ga võimalikult palju maja peal. Nüüd juba julgen natuke kindlamalt öelda, et tõesti käimas on lõpuspurt. Väisuks on 1x lakitud ja ühetlt poolt ka esimene lihvimine tehtud. Siseuksed saavad vaikselt test peitsikihti ja siis ka õlivaha kihti peale. 3 ust on juba ka ees ja osad ukseliistud pandud. Ukseliiste on veel hunnikus peitsida ja vahatada, aga asi muudkui edeneb.
I sai pandud kõik vendiavade katted ja süvistatud lambid. Viimistles ülemise korruse piirded. Tegi ära pahtliparandused laes ja seintes ning värvis lagede parandused üle ka. Seinte omad on veel vaja värvida. Pärsi palju põrandaliiste on ka juba paigas. Ankrud said otsa ja seepärast jäi täna see töö poolikuks.
Köök on tellitud ja tootmises. Vaja on kraanikauss välja valida ja siis jääb üle vaid oodata, millal see valmis saab.

Saun on aga juba töökorras ja kasutusel. Oiiii kui mõnus on oma saun. Nagu päriselt. Veel parem oleks saada ka samas majs pärast sauna oma voodisse pugeda. Mulle see üle hoovi lippamine ei meeldi. Aga jõuab ka see aeg.

Paar päeva olid väga mnusalt soojad ja siis sain natuke ka aias toimetada. tegin vaarikarivid korda ja ja toestasin uuesti. Kaevasin omavoliliselt maasikapeenrasse kolinud vaarikad seal tvälja ja istutasin ümber. Ning üks mullahunnik sai ka siledaks tehtud.  tellisin omale 5 uut sorti vaarikataime ja 10 maasikataime ka. Ootan põnevusega, et saaks paki kätte ja istutada :) Maasikapeenar on ootel. Vaarikatele vaja veel koht valida.

Aga nii me siin vaikselt muudkui nokitseme. Selleks ajaks, kui piirangute aeg läbi saab, tahaks põhiosa valmis saada ja sisse kolida ning siis ühe mõnusa soolaleivaka teha :)

Bittersweet. Rõõmus ja natuke kurb korraga

Ma tavaliselt ei kirjuta otse emotsiooni pealt. Võtan päeva või paar või rohkemgi veel, et esimane vaht lahtuks ja siis alles kirjutan. Kui siis enam ongi üldse tunnet, et peaks kirjutama. Täna aga kirjutan küll otse emotsiooni pealt, sest see ei ole sugugi esimene kord, kui ma seda tundnud olen või selle teema üle juurelnud. Meie koolisõidu hindamine.

Võtsin ka osa koolisõidu amatöride aktiivgrupi korraldatud e- koolisõidu võistlusest. Saadetud skeemid ei olnud päris max, milleks acaga võimelised oleme. Apsakaid tuli siia sinna, aga samas oli neid vähe ja väga palju harjutusi olid parim, milleks me hetkel võimelised oleme.
Ma olen mingi aeg tagasi käinud ise ks kohtuniku koolitustel ja ühe hooaja isegi hinnanud. Ma loobusin sellest, sest mulle ei meeldi see süsteem. Juba üsna madalates klassides võrreldakse hobuseid. Asi pole selles, kuidas ratsanik sõidab, vaid selles, kas tal on nö 6-hobune või 7-e või 8-hobune. Ehk siis kui 6-hobusega ratsanik teeb ideaalse harjutuse, saab ta ehk hindeks "7". Samas aga 8-hobusega sõitva ratsaniku harjutus on natuke ligadi logadi ja tema saab ka hindeks "7". Kergelt öeldes jama... Minu meelest vähemalt on.
Ma saan sellest hobuse kvaliteedi hindamisest aru noorhobuste klassides ja profi tasemel võistlemisel. Laste klassides või harrastajate klassides ma seda ei mõista. Kohe üldse ei mõista. See on minu arust kurb ja kahjulik korraga. Nii mõnigi andekas laps võib jääda leidmata, sest tema perekonnal lihtsalt ei ole võimalik talle 8-hobust osta ja ta sõidab ratsakooli 6-sega. Ehk saaks temast järgmine KS-täht, kui vaid keegi märkaks, et tal on hea tunnetus, täpsus ja tehniline tugevus, et sõita talle antud hobusega selle hobuse absoluutne maksimum. See jääb aga 8-hobusega tagasihoidliku keskmise piiril kulgenud sõitja taustal nägemata. Kurb. Minu arust väga kurb.

Aga minu enda tulemustest.
A3 sain 70,556% Olin 7. kohal. Vaadates videolt oma skeemi, ootan ma huviga oma hinnetelehte ja kommentaare. Võitja tulemus oli ca 80% piirimail. Tahaks lugeda, mida ma saaks paremini teha, et 7st saaks 7,5
Lk3 skeemi sain 66,034% Olin 4s. Väga väga hea % arvestades neid vigu, mida ma ise tean, et ma tegin. Üks kontra-samm üleminek. Mitte päris ruudus peatus. Peatus-traav üleminekud ei olnud kohesed ja kõige nõrgem element-keskmine traav, mis on meil sisuliselt olematu. Ehk siis on, mida parandada.
Vaadates aga esikolmiku tulemusi ja teades neist kahte hobust, siis kriibib hinges ikkagi see valus tõdemus- isegi kui ma sõidan ideaalse skeemi, siis ma neid hobuseid ikka ei võida. Acale lihtsalt ei panda Lk skeemis 70+%ti isegi siis, kui skeem on ideaalne, sest tal pole uhket liikumist. Ja see on kurb ja võtab ära igasuguse tuju skeeme võistelda. Selles skeemis oli mul 2 harjutust, mille eest ma oleks 8t väärt- sääre eest liikumised. Aca tegi neid tõesti hästi, aga ma ei usu, et ma need 8d sain. 7,5 ma arvan. Igal juhul ootan väga oma hinnetelehti, et lugeda neid kommentaare ja kohtuniku arvamusi.
Kui ühel hetkel uuesti e-võistlusi tegema hakatakse, siis ma tahan osaleda vaid juhul, kui kohtunikuks on keegi teine peale E-M V-W'i. Ta on mitmeid kordi seda hobuse hindamist ja kvaliteeti toonitanud ja mul tõesti ei ole vaja meelde tuletust, et minu mõnus paks vorstike on 6-kas. Ma tean seda ise ka :)
Ma tahan saada meie üleminekud kvaliteetsemaks. Liikumised veel elastsemaks ja peatused ruutu ning jahtida siis seda tunnet, et saan sõita ühe skeemi nii, et endal midagi kriipima ei jää. Ja siis ma olen rahul hoolimata tulemusest või kohast. Aga sellest tundest, et harrastajate tasemel hobuse kvaliteedi järgi hindeid pannakse on ebaõiglane, ei saa ma ilmselt kunagi lahti.