Ma tavaliselt ei kirjuta otse emotsiooni pealt. Võtan päeva või paar või rohkemgi veel, et esimane vaht lahtuks ja siis alles kirjutan. Kui siis enam ongi üldse tunnet, et peaks kirjutama. Täna aga kirjutan küll otse emotsiooni pealt, sest see ei ole sugugi esimene kord, kui ma seda tundnud olen või selle teema üle juurelnud. Meie koolisõidu hindamine.
Võtsin ka osa koolisõidu amatöride aktiivgrupi korraldatud e- koolisõidu võistlusest. Saadetud skeemid ei olnud päris max, milleks acaga võimelised oleme. Apsakaid tuli siia sinna, aga samas oli neid vähe ja väga palju harjutusi olid parim, milleks me hetkel võimelised oleme.
Ma olen mingi aeg tagasi käinud ise ks kohtuniku koolitustel ja ühe hooaja isegi hinnanud. Ma loobusin sellest, sest mulle ei meeldi see süsteem. Juba üsna madalates klassides võrreldakse hobuseid. Asi pole selles, kuidas ratsanik sõidab, vaid selles, kas tal on nö 6-hobune või 7-e või 8-hobune. Ehk siis kui 6-hobusega ratsanik teeb ideaalse harjutuse, saab ta ehk hindeks "7". Samas aga 8-hobusega sõitva ratsaniku harjutus on natuke ligadi logadi ja tema saab ka hindeks "7". Kergelt öeldes jama... Minu meelest vähemalt on.
Ma saan sellest hobuse kvaliteedi hindamisest aru noorhobuste klassides ja profi tasemel võistlemisel. Laste klassides või harrastajate klassides ma seda ei mõista. Kohe üldse ei mõista. See on minu arust kurb ja kahjulik korraga. Nii mõnigi andekas laps võib jääda leidmata, sest tema perekonnal lihtsalt ei ole võimalik talle 8-hobust osta ja ta sõidab ratsakooli 6-sega. Ehk saaks temast järgmine KS-täht, kui vaid keegi märkaks, et tal on hea tunnetus, täpsus ja tehniline tugevus, et sõita talle antud hobusega selle hobuse absoluutne maksimum. See jääb aga 8-hobusega tagasihoidliku keskmise piiril kulgenud sõitja taustal nägemata. Kurb. Minu arust väga kurb.
Aga minu enda tulemustest.
A3 sain 70,556% Olin 7. kohal. Vaadates videolt oma skeemi, ootan ma huviga oma hinnetelehte ja kommentaare. Võitja tulemus oli ca 80% piirimail. Tahaks lugeda, mida ma saaks paremini teha, et 7st saaks 7,5
Lk3 skeemi sain 66,034% Olin 4s. Väga väga hea % arvestades neid vigu, mida ma ise tean, et ma tegin. Üks kontra-samm üleminek. Mitte päris ruudus peatus. Peatus-traav üleminekud ei olnud kohesed ja kõige nõrgem element-keskmine traav, mis on meil sisuliselt olematu. Ehk siis on, mida parandada.
Vaadates aga esikolmiku tulemusi ja teades neist kahte hobust, siis kriibib hinges ikkagi see valus tõdemus- isegi kui ma sõidan ideaalse skeemi, siis ma neid hobuseid ikka ei võida. Acale lihtsalt ei panda Lk skeemis 70+%ti isegi siis, kui skeem on ideaalne, sest tal pole uhket liikumist. Ja see on kurb ja võtab ära igasuguse tuju skeeme võistelda. Selles skeemis oli mul 2 harjutust, mille eest ma oleks 8t väärt- sääre eest liikumised. Aca tegi neid tõesti hästi, aga ma ei usu, et ma need 8d sain. 7,5 ma arvan. Igal juhul ootan väga oma hinnetelehti, et lugeda neid kommentaare ja kohtuniku arvamusi.
Kui ühel hetkel uuesti e-võistlusi tegema hakatakse, siis ma tahan osaleda vaid juhul, kui kohtunikuks on keegi teine peale E-M V-W'i. Ta on mitmeid kordi seda hobuse hindamist ja kvaliteeti toonitanud ja mul tõesti ei ole vaja meelde tuletust, et minu mõnus paks vorstike on 6-kas. Ma tean seda ise ka :)
Ma tahan saada meie üleminekud kvaliteetsemaks. Liikumised veel elastsemaks ja peatused ruutu ning jahtida siis seda tunnet, et saan sõita ühe skeemi nii, et endal midagi kriipima ei jää. Ja siis ma olen rahul hoolimata tulemusest või kohast. Aga sellest tundest, et harrastajate tasemel hobuse kvaliteedi järgi hindeid pannakse on ebaõiglane, ei saa ma ilmselt kunagi lahti.
No comments:
Post a Comment