Koolitustel osalemine- Hobuse treeningfüsioloogia.

 Eile õhtul oli üks mõnus 2h + küsimustele vastamine loeng hobuse treeningfüsioloogia teemal. Põnev, ootuspärane ja väga hea infoga koolitus oli. Kes ei osalenud, siis soovitan soojalt, kui seda peaks veel tehtama.
Teemad ja põhimõtted olid üsna sarnane treenerikoolitusel inimese treeningfüsioloogia osale kuid oli ka asju, mis on just hobusele kui liigile iseloomulikud. Just neid infokilde ma sinna otsima läksin ning mul on hea meel, et need õnnestus sealt üles noppida. Mulle väga meeldib, kui erinevad koolitused ja tarkuseterad omavahel suhestuvad ja teineteist täiendavad. Tekib natuke vähem uppumise ja natuke rohkem hulpimise tunne. Ujumiseks on seda veel vara nimetada, sest ma annan endale aru, kui vähe ma tean ;)

Üks põhiline asi, mis mulle silma torkas oli aga hobuse treenituse taandumine ajaga, kui ta tööd ei tee. See on oluliselt pikem aeg, kui ma oleks arvanud, kui ta siiski iga päev õues käib ja liigub. Seda on ääretult hea teada ja annab julguse vabamalt puhkust anda, kui just ponide kehakaal selle all hirmsasti äga ma ei hakka :D
Acamari osas aga teeb see meele eriti rõõmsaks, sest olgugi, et tal on puhkusega mõnuspekikiht peale kasvanud, siis viimane kord sõites oli tegelikult tunda, et ta konditsioon ei ole üldse paha... pole pooltki nii kehva, kui ma oleks arvanud. See koolitus ja arutelu kogenud vet-arstiga kinnitas minu tunnet veelgi. Peki maha nühkimine võtab küll ilmselt omajagu aega, aga vormi osas pole see taastumine ehk üldse nii hull, kui ma kartsin :) Saame asja mõnuga võtta ja ehk mõne stardigi teha, et lihtsalt nautida ja lustida....