Saturday, July 24, 2021

Kui sügeleb, siis tuleks sügada, aga mis siis kui ei saa???

 Vahepealseid juhtumisi võib ilmselt kokku võtta sõnaga "segaduses". 

Käisime Acaga Olustveres CCN90 sõitmas. Ilm oli julmalt palav ja hobune küpses üle. Parkuuris oli ta nii vässu ja tühi, et tundsin ennast tõelise hobusepiinajana teda tõketele utsitades. Öö jooksul sai kõvasti joodetud ja turgutatud ja krossiks oli poiss nagu ponks. Isegi esimesest saime natukese hääleharjutustega üle ning edasi oli juba päris mõnus sõita :) Olustveres oli ka 2 uut tõket ja 2 süsteemi. Üks allahüppelt herdlile ja üks uuelt palgilt herdlile. Mõlemad läksid ilusti. Oli ka vee poole hüpe, kus maandumine oli just ja just vee piirile või kui hobune oleks teinud suure hüppe, siis isegi vette. Aca suurt hüpet ei teinud, sest vaatas seda vett, aga ta ka ei kõhelnud hüppamisel, mis oli väga väga vahva :)
Eks need 2 pudisenud latti jäid kriipima, aga samas oli see hea õppetund- Ise osad ikka kõige paremini oma hobust lugeda ja pakkuda talle, mis ta vajab. Teised ei tunne teda nii hästi ja seega on vaja endal ikka ja alati kohal ja olemas olla.

Nädal hiljem olime Ihastes. Jälle 32 kraadi sooja ja lõõskav päike. Seekord olin paremini valmistunud- mashi ja elektrolüüti oli kaasas varuga ja lõunaks väike jõuvaru amps ka. 
Skeem oli täitsa okei. Ma ise tunnen, et üha enam suudan ma kiiremini toimetada ja rohkem mõelda skeemi ajal. Vana eit ja roosa kleit aga näe ikka veel areneb :D
Parkuuri soojenduses põrkas päris ilusti aga parkuuris endas ma head rütmi ei leidnud ja seega tuli see asi kole. Puhas, aga kole :( Meil jääb ilus sõit alati hea liikumise ja rütmi taha kinni. Leiame, siis on hea ja mõnus. Ei leia, siis on üks paras pusimine. Seekord õnneks oli Aca enesetunne hea ja jõudu jagus ning hoolimata lollakatest tõuke kohtadest ei olnud tal mingit muret end üle tõkke tõsta.
Krossi kohta ütles treener, et nohh, siin pole ühtegi lihtsat hüpet... Fun!! Lisaks oli kross üsna tihe, normiaeg kitsas ja seega polnud seal aega väga mõelda. Nurgad oli vaja väikseks sõita ja liikuda-liikuda-liikuda.
Esimesele tõkkele saime üllatavalt okeilt peale ja väga ta ei punnitanudki silmi. Teisele tõkkele lõikasin kurvi aga sättisin varakult otseks. Jaaaaa siis tassis ta mind õlaga paremale.. Jaaa paremale... peas oli paras üllatus, et mis mõttes.... alati oled vasakule vedanud ja nüüd siis paremale.... aga sikutasin tagasi enne liini, keerasin diagonaalis nina tõkkesse ja kupatasin ta sellest majakesest üle. Tõkked olid kitsad ja omajagu oli pusimist. Pinnas oli 7t erinevat värvi ja seda vaatas ta ka väga. Oli, mida harjutada :D Sain uut rada kogu raha eest :D
Lõpetades olin väga rahul, et saime ikka igalt poolt üle ja igale poole jalad peale, kust ta pidi üle/läbi jooksma. Tulemust kuulates oli mulle aga selle teise tõkke ette tõrge pandud. Käisin küsimas ka, et miks nii, sest sellist pulli on meil ette tulnud peaaegu iga kord ja seni pole kordagi karistatud. Kohtunik väitis, et läksin liinist mööda ja nii on. No mis sa enam vaidled. Tahaks nagu argumenteerida aga pole mõtet. Kohtunik on kohtunik ja nii on. Määrustikus võib ju näpuga järge ajada, aga ega sellega kuhugi ei jõua ikka. Endale õppetund, et tuleb ikka veel ja veel rohkem valvel olla ja kuidagi sellest õlaga vedamisest jagu saada. Mõru maik jäi suhu eriti arvestades, et veekraavi ees oli mitmetel probleemid. Osad said tõrke, osad aga mitte, hoolimata küünaldamisest või keksimisest. Sellised laialivalguvad otsused kohtunike poolt tekitavad aga segadust ja tunnet, et usaldus kaob ära. Minu poolest võib kohtunik olla just selline, nagu ta on niikaua, kuniks kõik saavad võrdselt koheldud. Seda tunnet Tartus aga paraku ei olnud ja see sügelus jääbki sügamata.
Õnneks sai selle võistluse eesmärk minu jaoks siiski täidetud ja rohkemal määral, kui oleksin osanud oodata. Nimelt oli seal väga palju kitsaid tõkkeid. Kõik olid uued ka. ja väga palju oli pinnase erinevusi, mis on Aca jaoks üks koll värk :D Saime mõnuga harjutada.

Suuremat pilti vaadates olen ma aga väga õnnelik, et Aca ennast üldse nii hästi tunneb, et me saame sõita ja startida. Et mul üldse on hetkel võistluskogemusi, mille üle juurelda. On, mida analüüsida ja millest õppida. Poiss on mõnus ja naudin iga hetkel temaga toimetades. Käime maastikul jalutamas ja Niidetud põllul pead tuulutamas ning see on nii kuradima äge :D

No comments:

Post a Comment