Mitte päris põhja Šotimaal on üks suuremaid linnu Inverness. Edasi põhja poole on Invergordon ja siis Tane. Järgmiselt ringteelt (siin on ringteid jube palju. Vaid väga väikesed ristmikud on tavalised.) saab Eddertoni külla. Veidi enne seda küla keerab väike farmitee metsavahele. Esimesena on farmihoone ja selle juures elumaja. Siis paremale jääb veel üks maja. Otse edasi, kuuskede allee alt läbi saabki Mill Crofti.
Meie maja on täiesti eraldi. Kuuskede allee on nagu käik, mis majani viib. Hoovis on väike muruplats ja selle kõrval natuke suurem aedik, kuhu soovi korral annab 1 hobuse mahutada. Varjualune on ka selleks tarbeks olemas. Taaskord kiviseintega maja, mille mõlemas otsas on kuurid ja keskel avatud küljega varjualune, kust saab otse aedikusse. Aediku taga olev karjatee on ääristatud kõrgete kuuskedega. Puude all mühiseb jõgi. Katkematu veekohina järgi võiks arvata, et tegu on mingi suure jõega, tegelikult ei ole see aga nii suur midagi. Siin langeb maapind hüpetega ja palju ning seega kohiseb ka väiksem jõeke nagu tõeline amazonas. Maja taga on suur ja ma tõesti mõtlen suuuuuuur lamba karjamaa. Maapind tõuseb kohe maja tagant hüppega meeter ja peale ja siis veel. Siis langeb taas ja teisel pool seda karjamaad on maja, mis jäi farmihoonest paremale. Meie juurest seda elumaja ei näe, sest karjamaa on künkana ees. Niiet tegelikult on meil siiski naabrid, aga me ei näe neid :D
No comments:
Post a Comment