Võib vist öelda, et siin on kevad. Lumikellukesed õitsevad, nartsissi õienupud on mõnes kohas juba päris suured. Igal pool olevad ojad ja jõed vulisevad kuidagi rõõmsamalt, kui muidu ning linnud ei ole kaaslase otsinguil just tagasihoidlikud. Ka ilmadega on vedanud. Päikest on päris palju näha olnud ja soe on ka. +10 kanti. Öösiti on küll külm. Nii mõnelgi hommikul on I pidanud auto aknaid puhtaks kraapima aga see on väike asi, kui nii tööle kui ka koju saab sõita valges. Eile nägin ka vaatepilti, mida ma siin oldud aja jooksul veel kordagi näinud ei ole. Taevas oli täiesti pilvitu. Nii kaugele kui silm ulatas, igasse ilmakaarde oli vaid ilus helesinine taevas ja päikesesära. Mitte ainsatki pilve. Siin on see väga haruldane nähtus.
Hoolimata õues olevast kevaest valitseb Mill Crofti müüride vahel igavene talv. Maja on külm ja rõske. Kohati on õues soojem kui toas, ehkki küte huugab 24/7. Kasu ei vähimatki. Õnneks on see nüüd möödas. Kuidas täpsemalt, sellest edaspidi.
Siin sajab päris palju. Siis on hall sombune ja porine. Tulime siia oktoobris ja seni on minu muljed olnud pehmelt öeldes kehvad. Pori, udu, külm, pime.. ei kõla just ilusalt. Koos kevadega on ka see maa siin ilusamaks muutunud. Päikesesäras on vaated kohati ikka väga väga ilusad. Meri ja mäed, kaugustesse ulatuvad rohelised (jah, siin ei ole karjamaad rohelist värvi kaotanud. Seni ma seda aga ei teadnud, kuna halli ilmga on kõik hall- ka roheline karjamaa) alad sadade lammastega. Päris kobe vaade :)
Ma arvan, et meie siia tuleku aeg oli just see õige, et luua soodne pinnas selle koha vihkamiseks. Kolida uude riiki ajal, mil algab kõige pimedam, mustem ja masendavam aastaaeg, ei ole just väga hea esmamulje loomiseks. Aga kõik väärivad teist võimalust ja šotimaa teise võimaluse aeg hakkas minu jaoks eile, 28.02.2011.
No comments:
Post a Comment