Hetkel pole mul oma trenniteemadest midagi rääkida. Päevad mööduvad ootusärevuses ja ümmargune nagu ma olen, ei jaksa ma suurt midagi teha. Rilluga püüan tasakesi toimetada, aga eks peamine toimetamine jääb sellesse aega, kui ma jälle üksi oma nahas olen ja pisikene on lasknud piisavalt kosuda, et vaikselt ise trennitama saan hakata. Sinnamaani on vaikne aeg. Ma ei saa öelda, et rahulik, sest ärevust ja asju on palju, lihtsalt muudel radadel.
Thursday, September 26, 2013
Vaikne aeg
Vaikselt trennitame. JB sõidab Ottoga ja ehkki kõik ei ole ideaalne, siis üldpilt on tegelikult hea. Eks neid apsakaid tuleb ikka ette. Mulle küll ei meeldi, et need sellistes kummalistes olukordades tulevad ja natuke paneb muretsema selle aja ees, mil ma ehk ise jälle sõita saan, aga noh, ette põdemine ei anna ka midagi. Eks aeg annab arutust, mis ka kuidas asjad edasi lähevad.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment