Saturday, June 14, 2014

Kvaliteet versus kvantiteet

Mingi väga ammu aega tagasi käis mul mingi klõps ja ma sain aru, et ma olen liiga vaene, et osta odavaid asju. Mida aeg edasi, seda rohkem ma hindan kvaliteetseid asju. Ja ka teenuseid!! Kui kusagilt midagi lonkab ärritab see mind. Kui need, kes peaksid siis vastutuse võtma ning asjale lahendusi või kompensatsioone leidma ja kas minu, kui kliendi ees kasvõi vabandama, ei tee midagi ja vaid õlgu kehitavad, ajab see mind lausa närvi.

Minult on palju küsitud, et miks ma oma ratsakooli ei tee. Vot just sellepärast ei teegi. Mul ei ole hetkel aega kogu selle töö jaoks, mida oleks vaja teha kvaliteetse ratsakooliteenuse pakkumiseks. Mul oleks nii palju ideid. Nii palju mõtteid ja asju, mis ma tahaks ellu viia, kui mul oleks oma ratsakool. Väga väga palju asju teeks ma teisiti, kui meil praegu tavaks on. Aga ma hoian oma mõtted kõik tallel ja võibolla kunagi tuleb ka see aeg. Seniks aga püüan ma lasta endast mööda selle, kui näen rohkem kui ühte jalga lonkavat teenusepakkumist. Ja pealegi... ehk on see longe vaid minu silmis ja laiemale ringile on kõik vägagi okei..

Hobused ja lapsed:

Ottokas on haige ja saatsin ta Tartusse uuringutele. ootasin saksamaalt laborist tulemusi terve igaviku ja lõpuks tulid. Siis oli meie talli arstil hirmus kiire ja lõpuks täna siis ta tuli Ottokat vaatama. Midagi katastroofilist ei ole, aga hingamine on ikka raskendatud ja vaja on korralikku ravi. Esmaspäevaks tellib rohud ja siis vast hakkab asi paranema. Täietsi jube, kui kaua aega see asi veninud on. Ka see haakub poole jalaga eelmisesse teemasse, ehkki siin on suur kivi ka minu kapsaaeda, et ma ise aktiivsemalt ei ole asjaga tegelenud.

Jonnyt ma ka ei ole näinud liiga kaua :( See on veel eriti suur kivi mu kapssaeda :( Aga mu pisike silmatera on ikka täitsa haige ja ma ei saa kodust kuhugi. Laura on tõeline ingli kehastus ja hoolitseb poisi eest väga hästi! Olen talle väga väga tänulik. Ma juba pool aastat muudkui unistan sellest, et vot kui plika terveks saab, siis teeme seda ja teist ja kolmandat... Tundub, et see aeg laseb ennast veel natuke oodata. Jessuka kopsumurede saaga on nii pikk ja piinarikas, et ma isegi ei taha sellest kõigest mõelda. Kirja panna kah mitte. Vb millalgi, kui saan juba positiivset ka juurde lisada. Hetkel on kõik muu peale mõjuva ravi jama, kui seda, et meil on 3 rohtu peal ja tundub, et ravi mõjub, just positiivsena vaadata. Aga fakt, et 8 kuune imik saab 3 rohtu, sealhulgas AB, on iseenesets juba sitt. Ja see on tal juba teine AB kuur :(

Homme teen südame kõvaks ja jätan oma pisikese trveks päevaks ilma endata koju. Mu kallis mees saab üksi lastega mässata. Ma ei kahtle tema võimekuses grammigi, aga haigusest viril imik ei ole just teab mis tore pühapäeva kaaslane. DK on õnneks juba peaaegu terve ja temaga on ka väga tore koos olla. Õega aitab ka tegutseda ja on igati muhe kaaslane.
Minul seevastu tõotab tulla tore pühapäev. Lähen naistega natuke tuuritama. Auto, suvi, mõnus seltskond ja vahva eesmärk... Mis sa hing veel ihkad :p

No comments:

Post a Comment