Ohh millal ma ükskord ometi õpin

Ma ei saa aru, kui loll ma pean olema, et mitu korda sama reha otsa koperdan. Ikka ja jälle usun ja usaldan, et inimesd päriselt ka teevad neid asju, mis nad ütlevad et nad teevad. Oleks ju tegelikult normaalne eksju. Et kui sa juba võtad vastutuse ja annad lubaduse, siis saab see ka tehtud.. Ja kui unus või läks midagi nässu, siis klaarid ka ise tagajärjed ja teed asjad korda. Kui on juba ette teada, et ei ole energiat või aega või tahtmist tegelda, siis milleks lubada... Idiootsus. Täiesti nõme, kui inimesed on nõmedad :( Lubatakse, aga ei tehta. Milleks siis üldse lubada. Õppige "ei" ütlema ja teete sellega suure teene kõigile! Kohustuste võtmine ja siis nende unustamine või lohakalt tegemine on nagu ise endale sopa kaela valamine. Eriti hull, kui seda teadlikult tehakse.

Mina näiteks tunnen üha enam, et ma ei jaksa ja ei taha ka enam teiste inmeste asjade eest vastutada ja seega püüan võetud kohustused ära täita kuid uusi ma ei kavatse võtta. Ei mingeid teeneid, korraldamisi vastutamist. Ma ei jaksa. Olen väsinud. Tahan oma kodule ja perele olemas olla, aga fakt on see, et kui ma olen kellelgi midagi lubanud, siis peab ju see teisele antud lubadus ikka enne täidetud saama. Seega lõpeb ära igasugune heategevus. Mul on energiakriis ja tegmata koduste tööde kuhi moodustab juba munamäe, seega pole valikut. Tuleb olla karm.

Ma tahan trenne anda. Mulle meeldib trenni anda!! Aga ma ei suuda lisaks sellele veel groomida ja olla manager. Ma tahan mõelda sellele, mida toredat, huvitavat ja arendavat trennis teha, mitte sellele, et millal sepp käis või keda üldse kutsuda.. Millal vaktsiinid tehti või kas need said ikka sisse kantud.
Ma tahaks õplasi, kellega ehk väikesi võistlusplaane teha ja siis minna end proovile panema.. See oleks täitsa tore...

Üldiselt aga tahaks oma asjadega järje peale saada.. Praegu käib vaid tulekahjude kustutamine ja "tänu" kolmandatele isikutele tekib neid tulekahjusi täiesti ootamatult ikka ja jälle juurde :s

Edit:

Tekkis viajadus veel lisada, et tegelikult ei ole see üldse nii utoopiline, et inimesed suudavadki võtta endale adekvaatse hunniku kohustusi ja siis neid ka lausa ideaalilähedaselt täita. Sellised iniesed on olemas ja mul on ka õnne mõnega neist koostööd teha. Kuidagi on läinud nii, et olen harjumaal päris mitmes tallis olnud kas rohkem või vähem aega miskitpidi tegev ja kogemusi on olnud seinast seina. Õnneks on hetkel 2 talli, kuhu mul asja on, neist just seal + poole tipus. Minu isiklik karvik näeb nii hea välja, et ma iga kord teda vaatamas käies vaatan kohe 5x hoolega, et kas tõesti see on minu väike kondikubu, kes nii ilus ja ümmargune ja heas konditsioonis on! Ja just äsja kolisin ühe oma laenlapse väikesesse kodutalli, mille omanik on ka väga kohusetundlik ja vahel mulle tundub, et ta on kaheksajalg. Nimelt viimati läksin kella 1 paiku talli ning ta aitas mul laenlapsega mässata. Kui lõpetasime pakkusin, et ma aitaks tal nüüd tema töid teha, sest ta kulutas ligi tunni oma väärtuslikku aega minu aitamisele. Vastuseks sain, et kõik on juba tehtud. Et nüüd ta sööb ja läheb poodi ja siis pärast vaatab edasi... Niiet on olemas inimesi, kes suudavad oma asjad joonel hoida. Peaks õppust võtma..