Ilusad pildid

Kuidagi on juhtunud nii, et olen viimasel ajal paarile võistlusele vaatama sattunud ja paari võistluse tulemusi kodus põnevusega oodanud. Lisaks tulemustele on ka muid asju silma jäänud.

Kõvasti kõmu oli koolisõidu maailmas hobuste rulli keeramise teemal. Oi kui kole ja paha! Ja ongi kole ja paha! Ka meie ks inimesed kommenteerivad, et jube kuidas ikka väänatakse ja kuidas ikka neid väänajaid maha ei võeta ja miks ikka kohtunikud panevad neile häid hindeid. Vaatan  minagi neid "ilusaid" pilte, kus hobune kange seljaga esijalgu loobib ja "pikendab" ehkki tagumine ots vaevu astub ja no ei ole ilus. Viimane ilus asi, mis ma ks vallas nägin oli mingi video, kus naiska teeb igasugu raskemaid elemente ilma sadulata ja ilma valjasteta, vaid nöörijupike ümber hobuse kaela ja kaitsmed peal. Vot seal oli päris koondus, päris pikendus ja ilusti tervest kehast töötav hobune, kes tõi ise oma kaela just nii kõrgeks, kui tal oli vaja. Ninanups oli vertikaalist selgelt eespool ja tagumine ots "kükitas".  Tore oli vaadata ja kadedaks tegi. Kurb, et ise ei oska nii hästi istuda ja nii hästi hobusega jutule saada.

No ja siis lähen mina ks võistlusi vaatama. Enamus oli täitsa tore. See natuke mida ma vaadata jõudsin. Kahjuks oli aga näha ka korralikku väänamist ja rullimist. Stjuuard seisis minu kõrval, silmitses platsi ja ükski närv ei liikunud. Nutune värk.

Peale igat võistlust on ka palju pilte. On igas mõttes ilusaid pilte. Hea kvaliteet ja õigesti tabatud hetk. ja siis on "ilusad" pildid, mille puhul ma ei saa aru, miks pildil olija seda ometigi kõigile vaatamiseks paneb. Kõige hullemad on minu jaoks sellised pildid, kus hüppamise ajal hobune ronib üle tõkke, ratsanik ripub ratsme küljes, toetab varbale ja on igal võimalikul moel hobusele hädaks kaelas. Ma saan aru, et kui oskused juba natuke kannatavad, siis tahetakse võistlema minna. Ja ma ei mõista hukka seda, kui kogenematud võistlevad. Kusagilt peab see kogemus ju tulema. Aga no niipalju võiks ikka enne selge olla, et kui hobune oma töö ära teeb, siis ei karista teda suu küljes rippumisega. Hoidke lakast kinni, kui muidu küljes ei püsi. No ja kui läkski lappama ja rippusid seal ratsme küljes nagu märg pesu, siis mille pärast on seda jama vaja netti riputada. Mina tean omast käest liigagi hästi, et isegi kui kavatsused on parimad, siis võib igasugu asju juhtuda ja sooritus päris jube välja kukkuda. Aga tõepoolest pole vaja seda koledust kõigile demonstreerida. Ühesõnaga enesekriitikat võiks ka olla. Natukenegi.