Eile oli korra selline tunne, et paneks oma mõtted ka pagulaste teemal kirja aga õnneks läks see tunne mööda. Vb tuleb mingil hetkel tagasi ja siis kirjutan, täna aga tahan hoopis keskendumisest kirjutada.
On paar inimest, kelle tegemistel võistlusmaastikul ma silma peal hoian ja kellele kaasa elan. Viimasel ajal on hakanud silma huvitavaid kõikumisi keskendumises. Ei suudeta end kokku võtta. Lastakse muudel asjadel olulisel hetkel oma pea nn "tühjaks" teha. Pea ei toimi ja sooritus kannatab. Või siis jäädakse kuhugi, kellessegi või millessegi liialt kinni ja see hakkab arengut pärssima just sel moel, et enam ei osata häid asju näha. Ma olen paar korda käinud A Hannuse spordipsühholoogia koolitusel ja väga väga head loengud olid. Ta rääkis päris palju sellest, kuidas meie pea sooritust mõjutab ja kuidas seda asja paremaks teha. Kuidas keskendumisvõimet treenida. Tõi palju häid näiteid. Täitsa huvitav oleks teada, kui palju ratsatreenerid oma õpilastega sellist tööd teevad. Teadlikult ja metoodiliselt, mitte poolkogemata hüppetrenni käigus. Veel huvitavam oleks võrdlus muude spordialade treeneritega ja ka näiteks vanusegrupiti. Väga põnev teema ja ka väga asjakohane, arvestades fakti, et üksnes sel hooajal on minule teada olevalt läinud päris mitu sooritust selle nahka, et kuskilt tuli mingi segav info peale ja sportlane ei suutnud või ei osanud enam sooritusele keskenduda ja asi läks totaalselt hapuks. Hea uurimistöö teema kellelegi :D Seda tööd loeks isegi.
No comments:
Post a Comment