EMS

Natuke EMS-i juttu


Oma 10x kaardi käisin ära ja peale natukest mõtlemist ostsin uue kaardi ka. Mulle tõesti väga meeldib see trenn :)
Täna oli uue kaardi 3 kord, seega kokku 13s kord. Koormused on selle ajaga päris palju kasvanud. Trenni ajal on ikka sigaraske. Ma ei olegi veel kellegagi koos trenni sattunud, kes teeks minust suuremate protsentidega. Aga mulle sobib see maksimaalse pingutuse foonil trenn hästi. Suren seal see 20 minutit ja olen üks pool tundi peale trenni korralikult väsinud, kuniks süüa saan. Siis tuleb selline mõnus tunne. Kõht on täis, uut energiat tuleb peale aga samas on terves kehas mõnus trennijärgne tunne. Isegi seda "katki" olemist, mis järgmisel päeval tuleb, ma täitsa ootan. Et milline kehaosa siis seekord kõige suurema mahvi sai :)
Viimased 5x kindlasti olen olnud juba xs vestiga, aga sellega on mingi teema, et tuleb jube pingule tõmmata ümber kere, et selja pealt andurid vastas oleks korralikult ja siis on tükk tegu et hingatud saaksin. Samas ma kohe tunnen kuidas selle vestiga on elektroodid õigete kohtade peal. Kõik jupid saavad oma laksu kätte.


Kui nüüd tulemustest rääkida, siis kaalunumbri osas väga suuri muutusi ei ole. Kohe esimeste kordadega tuli ca 2,5kg kolinal alla ja sinna on see asi ka pidama jäänud. Natukene see ikka kurvastab küll, aga kuna peeglisse vaadates on tulemused ikka vägagi märgatavad, siis pole niiväga hullu sellest kaalust. 1 suuri muutusi mida ma ise tunnen on oluliselt parem rüht! Turja piirkond ei ole enam nii lössis ja kössis selle arvuti taga küürutamisest. Kõhulihased on oluliselt tugevamad ja kogu keha saab sellest toetuse. Eile panin tööle kleidi selga ja tundsin ennast selles väga mõnusalt. Mis ma veel oskaks tahta, kui ennast hästi tunda :)

Iga algus on raske.

Käisin ühe noorukese poniga täna grupiklassi ja A5te sõitmas. Oii küll oli raske. Kodus oli ta isegi väga viks ja viisakas aga uues kohas tõmbas end igast otsast pulgaks ja nii me siis koos kannatasime. Grupiklassis päris viimaseks ei jäänudki. Eelviimaseeks :D A5 ajaks oli tal aga totaalselt siiber kõigest ja ma võin ausõna öelda, et sellest hullem seis on olnud mul kunagi ammu ratsakooli aegadel, kui sõitsin skeemi nii, et pool aega nägin hobuse kõrvade vahelt tema ninasõõrmeid.
Täna päris nii hull ei olnud, aga enam-vähem. Ninnu sain küll kuidagimoodi all hoitud aga kui üles minna ei saanud siis oli see nina liiga rullis. Parem külg oli nagu kummipall punnis ja no mitte mingit vastamise märki ka polnud. Midagi polnud parata, tuli vait olla ja edasi teenida. Noorte tittede värk, et uus koht lööb põhja alt ära. Usun, et temal oli sama nutune kogemus kui minul. Tegin seda mida ma hästi oskan. Sõitsin niiiiii täpselt, kui ma veel vähegi sain. Kõik suunaga paremale asjad muidugi hävisid. Poolvolt oli lopergune ja hobune samal ajal nagu palk. Galoppi ta ei tõusnud õieti. Õnneks sain parandatud. Rajalt pressis sisse ja vajus kõveraks nagu kreeka e. Vasakule oli kohati isegi poolmeeldiv. Tulemuseks õigustatult viimane koht 61,5%-ga. Paar 7t sain isegi ka :) 20m galopivoldid tulid täitsa okeilt välja. ja üks kohtunikest pani ka õigete teede järgimise eest 7. No see oli ka ainuke asi, mis mind päästis :D
Väga kurb ma ei ole. Pettumus on see, et kodus oli ta juba nii toredake. Aga no beebide värk ju ongi see, et uus koht ja siis unub kogu kodune tarkus. Või kui mitte kõik, siis enamus ikka. Loodan, et edaspidised kogemused uutes kohtades kinnitavad talle, et keegi ei hammusta juppi küljest ära ja pole vaja niiväga kangeks tõmmata :D