Hooaeg läbi... või siis ka mitte..

 Peale meistrikaid oli minu jaoks hooaeg läbi. Võtsin Acal rauad alt ära ja ta natuke hellitas seda ühte esimest, millelt ta tüki välja tõmbas. Lasin tal koplipuhkust nautida ja võtsin ise ka rahulikult.
Tööl oli nagunii 107 muret ja seega oligi vahelduseks hea trennipinge maha saada. Käisin Acat puhastamas ja nunnutamas aga sõitmas ei käinud. Nii möödus vist poolteist nädalat kui selgus, et hooaeg ikka ei ole läbi. Oktoobri keskel tuleb Kosel üks võistlus veel. Tore muidugi, aga nagu ei olnud ka tore, sest meil oli juba kett maas ja kõht ripakil- mõlemal :D 
Valikut mul aga polnud, sest oli vaja minna edetabeli punkte võtma. Uskumatu mis need viimased 2 aastat miuga teinud on- mingi hasart on hakanud tekkima-. Kohutav :D
Kosel oli 2 valikult 70cm ja 90cm. 70s oleks ma võinud teha elusõidu, aga piisavalt punkte poleks ma sealt saanud, et oma edetabeli kohta hoida. Seega ainus valik CCN90. Hooaja lõppu ei tundunud see väga hirmus, kui välja arvata 1 künka palk, mis kindlasti sisse pannakse ja 1 kraav, mida ma kosel varem hüpanud ei olnud (vist...). Ja nii sai Aca ruttu rauad alla tagasi ja krossitrenn plaani. Enne seda aga veel ratsastust, et peale puhkamist kohe liiga ruttu koormust üles ei lükkaks. Krossil läks hästi. Saime sellest kraavikesest üle ja künkapalgist kah. Skeemiga oli aga raske. Mitte, et A-skeem ise raske oleks, aga ma olin ise kuidagi ligadi-logadi. 
Võistlustel oli üks eesmärk- saada piisavalt punkte, et hoida oma edetabeli kohta. Samal nädalavahetusel oli mul koolitus ka, seega oli see korralik multitaskimine :D Olgu kiidetud Zoom-keskkond ja võimalus loenguid ka distantsilt kuulata! Seekord sujus võistlus paremini kui meistrikatel. Hobune oli enesekindlam, sest rauad püsisid all ja motikaid ei kihutanud ringi. Endal oli pinget küll omajagu peal, aga suutsin siiski katusekorruse selgena hoida. Parkuuris tuli üks veider olukord, kus kohtunike ees oli lattaed ja millegipärast Aca arvas, et seda äkki ikka ei peaks hüppama. Üsna viimasel hetkel pressisin ta siiski külg ees sinna suunas ja kuidagimoodi "karjapoisi" stiilis ta sealt ka puhtalt üle ronis. Jäänud oli veel viimane tõke ja kui see ületatud, siishingasin kergendatult. Oleks see latt kukkunud, siis oleks jäänud eesmärk püüdmata.... 

Hooaja viimane kross oli vist kõige enesekindlam kross üldse. Rada olii omajagu pikk ja aega oli ülinapilt. Esimese kolme tõkke vahel sai natuke liiga rakulikult sõidetud ja sinna kadus ka meie aeg. Tulemuseks 4.10.64 ehk see 0,064 oli üle aja. Sellega tulin 3ndaks. (teise kohaga taaskord samad punktid, aga tema sõitis aega). Tulemusega jäin rahule. Skeemiga mitte niiväga, aga tean täpselt, kuhu seal punktid kadusid, seega pole hullu. Krossiga jäin aga väga rahule. Erinevalt meistrikatest, Aca ei pabistanud ja mina ka mitte, seega oli ilus lõpp 2020 hooajale :)

Raudu ma enam alt ära ei sikutanud, sest eelmine kord Aca hakkas hellitama paljajalu. Küll aga sai ta vägagi teenitult koplipuhkuse 2 nädlaks ja siis hakkasime tasapisi jalutama ja tegelema. Hüppamisest hoidsime eemale veel 2 nädalat ja alles eelmisel nädalal tegime esimesed ristikesed. Oiii ta nautis. Kekutas nagu tavaliselt, kui pole kaua hüpanud :)