Tõusud ja mõõnad

 Üks suur põhjus, miks mulle ratsasport meeldib, on see, et see pole kunagi igav. See pole kunagi monotoone ega üksluine. Pidevalt on tõusud ja mõõnad ja peale pausi hakkad aga jälle otsast pihta. Iga kevad on uus algus. Natuke tuttav, natuke sama, aga ikkagi uus koos kõigi ilude ja valudega.

Täna käisin esimest korda Acaga rahula väikesel põllukesel sõitmas. Meil on aasta algusest saadik pikk pikk paus, sest ta ilmselt kukkus koplis pahasti ja selle tulemusel oli jupp aega rivist väljas. Nüüd toon teda tasakesi töösse tagasi ja seega saime oma selle kevade esimesed põlluristsed täna. Ootuspäraselt, aga siiski kahjuks, oli ta vana hea Aca kogu oma hiilguses. Keksis ja tassis mind meeletu jõuga kodupoole tagasi. Sain hunniku vahvaid kõrvalehüppeid, mis eelmise aasta krossitrennide "meeldivused" eredalt meelde tuletas. Õnneks selg väga suurt pauku ei saanud. Küll aga sain tema suure kaelaga paugu vastu paremat kätt, mistõttu nüüd kahe viimase sõrme nukkide ümbruse sidemed või lihased v mis iganes seal on, teevad haiget. Väike hind arvestades asjaolusid.... Selg jäi paika :D
Lõpuks saime siiski ka põllul natukese traavi ja õige pisut galoppi teha. Unistus, et lähen teen kerge lõdvestava trenni ja tiksun natukese galopikest, unistuseks jäigi. Mees oli nii õhku täis ja kasvatas end kohe 10cm suuremaks :D Sõita sai, aga lõdvestavast tiksumisest oli asi kaugel. Aga noh, linnuke on kirjas... algus on tehtud. 
Kui kõik läheb hästi, siis peaks mai lõpus esimesed võistlused Kosel tulema ja sinna tahaks väga minna. Seega on tagumine aeg jalad kõhu alt välja ajada ja trenni tegema hakata.

Aprill on üldse olnud meeletult väsitav. Oma talli "rõõmud" on kogu raha eest käes ja ma tänan õnne, et see olukord ei ole talvel :D
Üks tallitöötajatest jäi koroonasse (õnneks oli kokkupuude peale viimast korda meil käimist seega, meil lähikontaktseid ei olnud. Üks treener sai oma beebi kätte, teisel läksid häälepaelad rivist välja ja kolmas veedab terve aprilli tarkusi kogudes. Kokkuvõtlikult tähendab see seda, et valvan 6p nädalas hunnikus hobuliigutamisi, mis kõik on üli laiali tõstetud, et tallis korraga palju rahvast ei käiks. Lisaks veel 4p nädalas ka tallitööd. Õhtused söötmised on kõik minu vastutada.
Mõned korrad on õnnestunud kedagi enda asemele leida, aga summa sumaarum on koormus olnud meeletu. Ma ei jõua ära oodata, et A tagasi tuleks. 1) Ta valvab oma lapsekesi ise ja 2) ma saan ka jälle trenni.

Kogu see piirangute asi on päris keeruliselt mõjunud. Lapsed liigutavad hobuseid vahetustega. Jagasime nad päevade peale nii laiali, kui saime, et õhtul ei oleks hunnikus rahvast. Samas on koormus siiski oluliselt väiksem, kui enne ja ponid paisuvad nagu pärmi saiad. Pooltel ei taha vööd enam kinni minna ja paari tervise pärast olen tõsiselt mures. Ribide leidmine on naljanumber. 1 poni on ok vormis ja üks hobune, 2 poni ei ole väga paksud, ehk siis kui sõrmed läbi peki pressida, siis leiab roided üles. Ülejäänud oleks nagu heinarullid alla neelanud. Süüa saavad miinimumi, vaid niipalju, et oleks kuhu mineraali sisse segada. Boksis on hein põhuga pooleks. Õues saavad heina, sest põhu tallaks nad seal lihtsalt laiali. Aga kui koormust ei ole, siis on see kõik vaid leevendus, aga mitte piisav. Õnneks pole hetkel veel muru. Siis oleks täitsa võimatu seda paisumist kontrolli alla saada.
Loodetavasti ei kesta see pull enam kaua ja saame grupid uuesti käima ja elurütmi tagasi. Vastu suve ponidele kaalukontrolli teha on paras katsumus ja kui trenni ka ei saa teha, siis tundub see ikka ääretult raske katsumus.

Aga et mitte ainult ohkida, siis väike "silver lining" ka. Kogu see töörügamine on mu füüsisele päris viisakalt mõjunud. Peale pausi uuesti ratsutama minnes kartsin, et olen nagu vaal ja ei jaksa midagi teha. Aga võta näpust- pold mul häda midagi. Jaksu jagus ja kõhulihased suutsid ka keskkoha enam-vähem ära stabiliseerida. Kobe värk.
Lisaks sellele olen alates septembrist olnud ühe väga väga ammuse soovi saavutamise lainel ja võin hetkel juba iga päev selle saavutamise üle rõõmus ja tänulik olla. Olen oma heas kaalus tagasi! Kaalunumber on alla 68kg ja nii väikest numbrit pole ma juba 10a näinud ;)