Aga miks me kahtleme arstide ja poliitikute ja ma ei tea veel kelle jutus, et vaktsiin on hea ja ilmtingimata kõigile vajalik???

 Mina olen üks neist "idiootidest" (nagu ma täna ühe tulise ja emotsionaalse arutelu käigus kuulsin), kes ei vaktsineeri ennast lihtsalt sellepärast, et poliitikud ja arstid ütlevad, et nii on vaja. Aga mis värk sellega siis ikkagi on? Miks ma ei usalda meie med-süsteemi nii, et ilma küsimusi esitamata paneks aga kohe "õla alla" ja laseks endale süsti ära teha? 
Mõtlesin jupi aega ja vist välja mõtlesin...
Nimelt, kui J väiksem oli, siis ta oli oma hingamisteedega ikka megahädas. Ja lausa 3x kirjutati talle rohtusid, mis tegid rohkem kahju, kui kasu, sest antud bakter oli sellele rohule täiesti resistentne ja kuna AB kuur pühkis ära ka lapse oma kaitse, siis sai bakter vaba voli hullata. Asjale saime jaole alles siis, kui ma peale 2 ravikuuri, enne 3nda portsu AB ostmist ja lapsele sisse söötmist hakkasin jalgu trampima, et aitab küll sellest imiku mürgitamisest. Nõudsin lolli järjekindlusega proovide võtmist ja külvi ja analüüsi, et kes tal seal ninaneelus ikkagi elab ja millega me võitleme. Tulemuseks oli 2 bakterit, mis olid haruldased ja sellesama lastearsti sõnutsi ilmselt haiglast saadud ning talle juba 2x sisse söödetud ja ka 3ndana määratud AB olid nendele tegelastele täiesti nagu hane selga vesi. 
Ja kui nii kergekäeliselt kirjutatakse rohtusid imikutele (6 kuu vanune beebsu oli ta siis), siis paraku ei jäta see just head mälestust. 
Ma loen ennast pigem teaduse usku inimeseks, aga ma usun asja siis, kui on see teaduse ja uurimise osa ka ikka ära tehtud. Poliitikute juttu ma väga ei usu. Viimasel ajal üha vähem. Ma tahan statistikat, ausaid numbreid, protsente. Tõenäosust ja infot, et riski hinnata. 
Kindlasti ei usu ma seda, et haigusi saab ainult ja ainult keemialaborist tulnud medikamentidega ravida. Samas ei usu ma ka seda, et alternatiivmeditsiin alati aitaks. Ma usun koostöösse. 
Täna ma tunnen aga, et koostööst pole halli haisugi.

Tänases tulises arutelus käisid läbi väited, et need, kes ei vaktsineeri, on idioodid ja paras aeg on käsi väänata ja vaktsineerimine peaks kohustuslik olema. Riik peabki sundima. Ühiskonna heaolu on igal juhul kõrgemal indiviidi isiklikest tahtmistest ja isikuvabadustest. Selline kultuur ei ole tõesti eestlastele väga omane. 
Ma ei eita, et sellised kiiresti levivad ja väga kehvasti ennustatava ja seinast-seina kuluga (mõni põeb nii, et arugi ei saa ja mõni reaalselt surebki ära) viirused on salakavalad ja ohtlikud. Kindlasti on mõistlik ja vajalik teha liigutusi, et haigus ei laastaks ei riigi inimesi ega ka majandust. Minu silmis aga peaks need tegevused olema läbimõeldud ja strateegilised ning see strateegia peaks olema inimestele ka läbipaistev ja arusaadav. Kui jääb kasvõi väikene tunne, et mingit infot varjatakse, räägitakse pool-tõdesid, siis see on soodne pinnas vandenõuteooriate tekkeks, hirmudeks ja umbusuks. 

Ma ei ole kommunikatsioonigeenius, aga kogu selle koroona taustal on mul nii palju kogemusi, kus niigi keerulises olukorras on ülimalt kehva kommunikatsiooniga muidu igati arusaadav ja mõistlik plaan vähemalt pooltest poolehoidjatest ilma jäetud. Kas meil riigis tõesti ei ole korralikke kommunikatsioonispetsialiste, kes sellises keerulises olukorras poliitikute otsused ja avaldused enne rahvani toomist mõistlikuks vormiks?