Mõtlesin, et peaks oma koroonalooka kirja panema. Jah, sai see vastik omikron mindki kätte. Kuna ma olen pm kogu selle koroonaaja elanud nagu erak ja käinud ainult hädavajalikes kohtades, siis senini olin pääsenud. Nüüd siis tuli õde külla ja tõi "kingituse" kaasa. Kusjuures ta tegi enne meile tulekut ka kiirtesti aga see näitas sel hetkel veel negatiivset.
Igatahes tuli õde meile neljapäeval. Kurtis, et juba paar päeva vaevavad teda seljavalud ja kõik sooned on nii kinni ja haiged. Oli ka massaažis käinud aga ikka valutas siit ja sealt. Tegin siis talle mõned venitused, mõned raksud ja mudisin natukese paari head kohta. Kogu tema hädade kirjeldus ja kohad, mis tundlikud (ausam oleks öelda, et kuradi valusad) olid tekitasid minus väga kahetisi mõtteid ja seega küpses plaan, et ta laseb omale ühe asjalikuma verepildi teha.
Minu mudimisest oli niipalju tolku, et järgmisel päeval oli ta juba päris kõbus ja ülejärgmisel veelgi kõbusam ja nii sõitis ta siit laupäeval meie ema juurde.
Tal oli ok olla. Meil oli ok olla. Kõik timmu.
Kontaktist 5s päev-Esimene haiguspäev.
Esmaspäev oli mul tegus. Läksin juba päeval talli, sest oli vaja seal asjatada. Umbes 4 paiku hakkas mul alaselg valutama. Valu kiirgas ka reitesse ja põlvedesse. Kuna mul hakkas just see aeg kuust, siis tundus see seljavalu üsna loogiline. Tunnegi oli tuttav, ehkki veidi üllatavalt intensiivne. Sõin ja võtsin ibuka sisse ja ca poole tunni pärast olin jälle valmis tegutsema.
Sõitsin kiirelt ühe hobuse ära ning siis andsin 4 trenni. Trenni andes sai hääl mõnusa mahvi, seega väike kriipimine kurgus ei äratanud mingit tähelepanu. See on nii tavaline peale trennide andmist. Eriti kui kipun lastele kaasa elama ja seega olen hasartne ja häälekas :D
Läksin õhtul koju, pesin, sõin, jõin teed ja pugesin voodisse. Jube külm oli olla, aga ka see on üsna tavaline peale tallist tulekut. Kui see külmatunne aga kuidagi üle ei läinud ja ma täitsa värisesin, siis hakkas asi kahtlane tunduma. Rullisin ja püüdsin kuidagi sooja saada. Pressisin end elueest Inzule kaissu, aga ka see ei aidanud.
Päev 2:
Umbes 5 paiku värinad lakkasid. Maganud ma praktiliselt ei olnud. Selg enam ei valutanud, küll aga reielihased ja põlved. Kraadisin ennast- 38,3 Kobisin alla ja tegin testi- triibuline käes, ehk siis positiivne.
Lasin kiirelt peast läbi kõik, kellega ma kohtusin ja kui kaua ja kui lähedal olime. Ühe inimesega olime autos koos, aga tema on vaktsineeritud- korras. Trennilastega kokkupuudet ei ole, sest nad panid ise hobused valmis, sõitsid ja viisid ära. Mina seisin maneezis neist kõigist eemal- korras. Vanemad- paariga rääkisime, aga vahe oli pikk sees. Ka korras.
Tegin siiski meie trennigruppi hoiatava postituse kõigile, et kes ise tunneb, et oli mulle lähedal, siis teab end jälgida.
Võtsin hommikul peale sööki ühe ibuka ja lihasvalud hajusid. Palavik hakkas alla tulema. Enesetunne hea. Kurk ei valutanud. Harvad korrad ajas köhatama. Kui kell 8 sai siis hakkasin perearsti pommitama, et saada aeg suurele testimisele. Vot see oli paras ristiretk. helistasin vist 25-26 korda enne, kui löögile sain. Sain oma saatekirja ja soovitused kaasa. Testimiseks aja sain õhtuks alles.
Nüüd on testimas käidud. Veidi enne seda hakkas tasakesi külm ja palavik hakkas jälle tõusma. Kell on pool 10 õhtul ja suuremad külmavärinad on möödas. Palavik on ca 38, reied veidi valutavad ja kurk on kibedam. Köhima ajab ka tihemini, aga reaalsuses on see siiski väga harv. Pea ka uugab. Maitse ja lõhnataju on alles. Hommikupoole lõunal magasin paar tundi. Nüüd püüan veel veidi üleval püsida, süüa ja siis võtan ibuka sisse ja tuttu.
Mees testis ennast ka hommikul. Ta oli negatiivne. Tal küll ka seljamured aga need veidi teist laadi. Lapsed on koduõppel. Paras laatsaret meil siin :D
Mina olen pugenud oma koopasse ja oma toast tulen välja vaid wc-sse ja arvutisse. Lastega räägin distantsilt. Tuulutan mitu korda päevas tuba ja täna sai ka c-vitamiini apteegist toodud (mees käis, sest ma ise ju haige eksole).
Päev 3. Kurguvalu päev
Eilne möödus kurku valutades ja pead ka natuke. Palavikku enam ei tõusnud. Pea valutas natuke, silmad veidi rohkem. Aga kurk oli ikka päris vastik. Õhtul magama minnes ajas köhima ka, muidu mitte.
Püüdsin natuke haaval arvutis tööd ka teha. Talli asju ja kooli õppekava. Natuke haaval õnnestus ka, aga silmad väga ei kannatanud arvutiekraani vaadata.
Jõudsin järeldusele, et haige olla on tüütu :D
Päev 4: Kurguvalu ja peavalu jätkuvad.
Kell on ca 4 õhtul ja seni pole palavikku olnud. Hommikupoole valutas kurk ikka mõnuga. Pea tuikas ka nii otsaeest, silmade tagant kui ka kuklast. Jätkuvalt, ei midagi megahullu aga samas ei ole ka meeldiv. Pea kipub ka ringi käima, aga see võib vabalt olla ka sellest, et eriti söögiisu ei ole. Samas rüüpan pidevalt teed ja seega olen otsast-otsani vett täis seega ilmselt ei olegi kõhus tühja tunnet :D
Täna sain õppekava esitatud. Sai nagu sai.. Võtsin veidi rohkem punkte, kui nominaal ette näeb, aga no plaan on pingutada ja tubli olla.
Lapsed on mõlemad vist ka haiged, ehkki mõlema testid on negatiivsed. J-l on palavik (öösel tõusis 27,8 peale) ja D kurtis peavalu. Hetkel magavad mõlemad. Sellest on kõige rohkem kahju, kui nad peavad ka selle tramburai läbi tegema :(
Päev 5 ja 6
(ja ilmselt kõik ülejäänud ka)
Julgen väita, et vist olen sellest jamast peaaegu üle saanud. Kurk on veel õige õige kergelt hell ja energiat ei ole ka tavapärases mahus aga muud ei miskit. Aga eks ma istun ikka viksilt ja viisakalt oma 10p kodus ära ja siis liitun taas tavaeluprogrammiga :)
Mõned käimised siin-seal pean ma ilmselt siiski ka enne tähtaega ette võtma, aga need on kõik sellised käimised, kus ma teiste inimestega kokku ei puutu :) Poodi ei lähe ja kellelegi küljealla ei poe. Lühike jalutuskäik ümber maja ei tee aga kellelegi liiga ;)
Tänaseks on selge, et lapsed said ka selle omikroni külge. Ühel oli 1 päev 38,5 palavik ja ei midagi muud. Teisel oli üks öö ja 1 päev 37,7 palavik ja samal ajal ka peavalu. Tänaseks aga vurritavad mõlemad ringi, nagu poleks midagi olnudki.
I käis täna hommikul testi tegemas, aga tema on ka saanud natuke rohkem sellega maadelda-peavalu, kurg kriipimine, nohu eile ja nüüd siis köha. Väsimust on ka, aga see on haige olemise üsna tavapärane ja vältimatu kaasus.
Ja nii saimegi siis meie ka koroonastatistika osaks. Kogu perega nagu naksti.
No comments:
Post a Comment