Täna oli külm tuul. Käisime rannas jalutamas ja hea oli, et poisile jope kaasa haarasin. Ta oli küll põlvpükste ja sandaalidega, aga jalad olid soojad. Endalgi olid paljad varbad soojad, aga käed külmetasid vankrit lükates ja mõtlesin, et tahaks kindaid. kohalikud oleks mulle siis ilmselt hullu auto kitsunud, aga ikkagi. Ilmselt ei küündinud külm tuul nii maapinna ligi, et jalgadel külm ei hakanud.
Muidu oli ilus. Kõikvõimalikud asjad õitsevad ja magusat lõhna on terve linn täis. Ühel platsil niideti muru ja nii hea värske muru lõhn oli. Soe päike, sinine taevas ja salakaval külm tuul- tõeline kevad.
Täna oli tuju natuke parem, aga mul oleks justnagu jõud otsas. On palju mõtteid, mida võiks teha ja nokitseda, aga kuidagi ei leia endas pealehakkamist, et millegagi algust teha.
Täna tõdesin ka järjekordselt seda, et kvantiteet ei ole kvaliteet. Olles iga päev, iga tund D-ga ninapidi koos, ei saa ma seda just kvaliteetajaks nimetada. Alateadvus justkui ütleks, et olen ju nagunii temaga kogu aeg koos, mis seal ikka, kui siis arvutis istun või niisama olesklen. Aga lapse jaoks on see sama hea, kui mind ei olekski. Vaata et hullem veel, sest olen olemas, aga mitte tema jaoks. Täna suutsin asjad päris okeilt tasakaalus hoida ja kui tegin omi asju, siis püüdsin ta mängima suunata. Kui tuli mu juurde, siis kallistasime ja rääkisime ja kui ta oli nõus uuesti mängima hakkama, siis toimetasin edasi. Seda kallistamist ja mulle sõna otseses mõttes pähe roninist tuleb aga ette umbes 100 korda päeva jooksul või rohkem ja kui siis tähelepanu ei saa, siis on meeletu kisa ja tüli. Ei teagi millest tal selline klammerdumine on tulnud, aga see on väsitav.
Täna sain hakkama ja seega oli ka jonni vähem. Paar korda kiskus jamaks, aga saatsin kohe teise tuppa ja õige pea saabus vaikus. Olen võtnud taktika, et kui hakkab piire testima ja keelamise peale kisama ja protestima, siis ütlen, et kui jonn tuleb, siis jonnigu teises toas ära ja siis räägime edasi. Täna mõjus see paremini kui eile ja saime suuremate tülideta hakkama. Näis, mis homne päev toob.
Nüüd sai üks väga D keskne postitus, aga kuna ta on minu elu üks suur ja lahutamatu osa, siis on igati loogiline, et ma talle palju palju pühendun ;)
No comments:
Post a Comment