Monday, May 30, 2011

Millal see kõik juhtus...

Kui tööpäev koduses Eestis oli juba lõpuni tiksunud, saime me väga ärevaks tegeva meili. Dommile oli pakutud lasteaia kohta, aga me ei ole oma nõusolekut andnud ja täna oli viimane päev seda teha. Homme kustutatakse ta nimekirjast. Tegu oli meie esimese eelistusega ja kes vähegi on lapsevanem kujutab ette seda paanikat, mis meid valdas. Esmalt palvetad ja loodad, et saad ikka koha ja siis justkui saad selle, aga kuna ei saa oma kirju kätte, siis jääd sellest kohe ka ilma. Mingil kummalisel kombel oli mulle jäänud arvamus, et me oleme nimekirjas alles 2012 sügiseks. Ma mäletan hästi oma mõtet, et 2011 augustis on ta ju alles 2 ja 3kuud ja see on ikka väga vähe. Samuti oli mul justkui meeles, et neil sõime kohti ei ole ja seega alles 3dast eluaastast saab sinna lasteaeda panna.  Seega ma ei ole selle teema peale üldse mõelnud. Mitte vähematki. Ei ole ei ennast ega last selles suunas ette valmistama hakanud, et peaks lasteaeda minema.
Saatsime mõlemad oma aadressidelt meilid, et tahame ikka väga seda kohta ja äkki ikka saame selle. Õnneks oli lasteaia juhataja tore ja saime oma koha :D Kergendus. Suur suur kergendus.

Aga millal see juhtus, et D juba lasteaeda läheb.. Ta ju alles sündis.. No jah.. juba sai ju 2. Aga ikkagi. Ta on ju veel pisi. Ja samas ma ei tea, kas ta on sügisel veel valmis lasteaiaks. Hetkel on ta küll veel väga minus kinni ja ma ei kujuta hästi ette, et kuidas ta oleks pikalt ilma minuta kusagil teiste seltsis. Hetkel käime laste mängugrupis ja seal on kisa lahti kohe kui ma silmapiirilt kaon.

Aga need on väikesed asjad. See lasteaia teema on ka meie ülejäänud elu nüüd pea peale pööranud. D suur samm elutel edasi tähendab ju seda, et peame Eesti tagasi kolima. See aga eeldab väga palju sebimist ja organiseerimist, et elu oleks ikka mõistlik. Meie elamine siin ju pika lepinguga. Samuti I töö teema, et kuidas saaks nii, et ta vahel ikka koju saab. Siis veel meie oma elamine Eestis. Auto jne jne.
Muidugi on ka see võimalus, et maksameoma koha maksu ja poissi siiski see sügis veel aeda ei pane. See on parem variant kui perekond laiali hoida.

Eks näis, kuhu tuuled puhuvad. Liiga palju on muutujaid, et hetkel midagi kindlalt öelda. Ja ikkagi... Millal see küll juhtus, et poja juba nii suureks sai, et hakkab lasteaeda oma samme sättima.

No comments:

Post a Comment