Uskumatu, aga ma olin unustanud, kui tore võib olla oma molukesega tegeleda. Kogu selle aja, kui teised temaga sõitsid, siis minu tegelemine oli harv juhus. Nüüd olen viimasel nädalal püüdnud vähemalt üle päeva talli minna ja kas niisama sügada ja nunnutada, või siis kordetada. Teha kasvõi natuke midagi.
Täna oli plats peale öist vihma ülihea. No nii kahju oli, et ei saanud sõita :D tegime jälle natuke kordet. 20 min, rohkem ma ei jaksa. Aga ega üle poole tunni pole nagunii hea kordetada ja seega on see 20 min täitsa okei. Selg oli tal ka okei. Mitte hea, aga okei, ja seega ma panin jälle pesoaa. Üleminekud tulevad juba paremini, ehkki kahetsesin, et ei võtnud piitsa kaasa. Ei jaksa ise nii aktiivselt kaasa kõndida, et piitsa asendada. Järgmine kord olen targem. Tegime jälle mõne usalduse harjutuse ka ja edasi oli juba puhas hobuse poputamine :)
Ma olen nii aeglane kõigis oma liigutustes, et see ajab lausa närvi, aga ma parata pole ka midagi. Küllap treenin end kiiremaks, kui lisapagasit enam kogu aeg kaasas tassima ei pea. Iga päev kui talli lähen, siis loodan, et jõuan halli pekimaoga ka tegeleda (jeees, õde tõi oma märad ära ja hall on müügiks ta temaga peab tegelema hakkama), aga no ei jõua. Täna sain nii palju, et harjasin ta maneezis ära. Seisis nii viisakalt :) Täitsa tore esimene tutvus. Sügasin igalt poolt ja kiitsin viisaka käitumise eest ja lubasin siis sõbraga mängima. Nv ma talli ei jõua, aga esmasp pean jõudma ta kordele panna. Siis räägin ka lähemalt, kes ja mis ta selline on :)
No comments:
Post a Comment