Mina ja Otto ja massaaž

Väikese upitusega ühelt lugejalt (tänud Sulle :)  ), mõtlesin, et panen kirja oma armuloo massaažiga. Ma olen ise tõelne massaazi uskuja, fänn ja sõltlane. Olen ka väga palju erinevates kohtades käinud massaaži saamas, sest see on olnud mu sõpradele alati väga kindla peale kingitus mis iganes puhuks. Massaaži kinkekaardiga ei saa minu puhul kunagi mööda panna ja seda teavad ka kõik, kes mind natukenegi tunnevad :) 

Kontoritöö päevil leidsin omale ka super tegija- Valdo Herzmann. Tema juures käisin ma ikka väga pikalt ja regulaarselt, kuniks ma DK-d ootama jäin. Peale poja sündi pole ma aga kahjuks saanud omale seda maailma parimat poputamist lubada, aga küll see aeg ka jälle koidab.

Ise olen ma ka teistele massaaži teinud ikka väga kaua juba. Ma ei mäletagi mis ajast alates. Esimene ohver oli ilmselt ema ja siis ka õde. Ja siis esmalt peikad ja hiljem elukaaslane. Mingist hetkest ka mõned sõbrad. Olen uurinud natuke inimese anatoomiat, et kus millised lihased on ja kuidas töötavad jne. See on olnud päris põnev :) Ja ma olen ka mõelnud korduvalt, et peaks ka päriselt õppima seda asja, aga mõtteks on ta jäänudki.

Nüüd, kui Ottokale lõpuks massööri sain kutsuda, siis süttis minus päris suur kirg ka hobuste massaaži suhtes. Timo Qvick on väga muhe mees ja pika spordimasaaži kogemusega inimestele ja nüüd juba ka hobustele. Ta võttis 50 euri visiidi eest ja töötas hobusega umbes tund aega. Selle aja sees näitas ta mulle kuidas hobust vaadelda, leida murekohti. Loomulikult kuulas ka hobuse kohta minult niipalju kui ma rääkida oskasin. Ja Töö käigus seletas ka miks ja kuidas mingeid võtteid kasutada. Ma ei tea, kas ta kõigile nii viitsib nämmutada, aga kuna ma ise kogu aeg uurisin, et mida ja kust ja kuidas, siis ta oli väga lahke ja näitas ja seletas ilusti, andes mulle palju julgust ka ise Ottoka kallale asuda.

Kodus ma googeldasin hobuse anatoomiat ja otsisin infot nii palju kui leidsin. Lihased on neil suured ja seega ei ole just palju kasu näpuotsaga torkimisest. Ikka suurte pindadega töö. Peopesad, kõik sõrmed koos jne. Randmetele paras mahv. Soojendamiseks hõõrusin kõvasti ja hoolega kummiharjaga ja siis lasin käed käiku. Vastavalt ette näidatule töötasin ma valdavalt pikki lihast, et pingeid lahti siluda. kui leidsin pinges koha, siis keskendusin sellele niipalju kui jaksu oli ja hobune lubas, mudides nii risti lihast kui pikki. Peamine tähelepanu läks küll Timo poolt ette näidatud murekohtadele, aga üldiselt lasin käte vahelt läbi terve ülaliini lihased. Suruvate siluvate liigutusega kuklast kannaliigeseni, pikki lihast vastavalt sellele, mis pigi need lihased hobuse kehas just on. Kõige keerukam oli minu jaoks rinnalihaste osa. Ottokale meeldis see kõige vähem ja siis ta kibas ringi ja samal ajal ma ei osanud sealt eriti hästi erinevaid lihaseid kätte saada, aga tegin nii hästi kui oskasin :)

Lõppu tegin venitusi ka. Esmalt porgandipainutusi, ehk siis meelitasin kommiga teda nii sügavalt külgedele kui ta oli nõus tulema ja püüdsin asendit hoida natuke aega. Ikka korda mööda ühele ja teisele poole. Nina natuke kõrgemal ja ka päris madalale suunatuna. Esimeste jalgade vahele ka. Siis sikutasin ka sabast. Seda ma ei soovita teha, kui on oht, et hobusele ei meeldi ja ta laksu annab. Ottokas sirutas oma ninnu ilusti ise vastu maad ja töötas ilusti kaasa. Ei mingit kibamist või eest ära minekut.

Jalgu venitasin ka. Esimesi nii nagu Timo näitas natuke kõrvale ja siis ette. Ning tagumisi nii ette kui ka taha. Esimesel päeval vasak tagumine ei tahtnud kuidagi venida kuhugi poole. U nädal peale iga päevast tööd pidin hobuse venitamise ajaks boksist välja võtma, sest ruumi jäi seal väheks. 

Mina mudisin teda boksis, sest siis sai heina ette anda ja ta mugis süüa samal ajal. Pea oli ka all ja seega lihased juba ette lõdvestumiseks sobivas asendis :)

Kui nüüd Timo uuesti käis, siis sain oma töö eest kiita, sest hobune olla nagu ära vahetatud. Nii hea oli seda kuulda :) Saime ja rohelise tule koormuse tõstmiseks ja soovitused hoida harjutused võimalikult mitmekesised. Venitusi, lõdvestust ja paindeid. Kõike kindlasti lõdvestatud hobusega ja ilma mingi väänamiseta, mitte et see nagunii oleks mõistlik.  Põhiline eesmärk jälgida hoolega, et mõlemad pooled töötaks võrdselt. 

Eks ma kavatsen ise nüüd väga hoolega Ottokal silma peal hoida ja teda ikka kord nädalas vähemalt üle käia. Mulle endale andis see tema mudimine nii hea positiivse laengu ja mida aeg edasi, seda rohkem hakkas ka tema seda asja nautima. Polnud enam valusaid kohti nii palju ja seega oli massaaž ju mõnus :)