Eilsest saadik on mu puus jälle mäkra mänginud. Täna ei saa enam aru, kas puus või selg või veel mõni kolmas koht selles piirkonnas valutab. Last ei saa ei voodist kätte ega voodisse tagasi, sest natuke nurga all keha hoida lihtsalt ei jaksa. No pe***e küll! Milleks seda jama vaja on :( Vahepeal oli juba täiesti normaalse inimese tunne peal. Isegi täitsa viisaka tempoga sain kõndida mõne kilomeetri lausa. Ei pidanudki 500m pärast koju liipama. Ja nüüd jälle jama. Ma olen nii pettunud.
Püüdsin täna Rilluga ka tegelda. Pliks jäi imekombel magama kärus ja poiss mängis omaette õues. Kordetasin natuke ette, sest maneezis toimus laiaulatuslik pinnasehooldus ja seega ma ei tihanud kohe selga ronida. Ja see oli hea idee. Normaalselt funktsioneerivate puusade ja jalgadega inimesega poleks midagi olnud, aga mina oleks selle paari hirmuallikast eemaldumise peale ilmselt alla veerenud. Rillukas lihtsalt kiirendas veits käiku ja liikus külgsuunas, aga ma ei usalda ennast hetkel üldse. Kui ta kordel juba muhe oli, siis ronisin selga ja kõik oli super. Peale 2 ringi sammu aga ärkas neiu üles ja oligi trenn selleks korraks tehtud. Seega ma ei taha oma seljavalu ka ratsutamise kraesse ajada, sest eile ma ju ei sõitnud ja täna olin sadulas max 5min ja sedagi ainult sammus. Ohh jahhh, ehks näis, mis homne päev toob.
No comments:
Post a Comment