Oi kurja kui hea meel mul on, et see blogi olemas on. Täna läks seda väga vaja, sest mu mälu on ikka väga kehvake. Mul on hetkel vaja oma viimase 4 aasta tegemisi kuidagi kirja saada ja laste kõrvalt on need 4 aastat olnud nagu üks pikk soru, kus pole päeval või ööl vahet ja nädalad ning vahel ka kuud on möödunud nii, et ma ei tea mis juhtus :s Eriti hulluks on läinud asi peale J sündi, sest see pidev tema tervise trall on ära hammustanud suuri tükke mu elust nii, et ma reaalsel ka ei saa aru kuhu kadusid kuud meie elust nii, et ma ei teinudki mitte midagi muud peale oma lapse eest hoolitsemise ja tema ravimise.
Ilmselt olen ma muidugi kanaema ka ja nii mõnigi teine ema saadaks oma mugula silmagi pilgutamata lasteaeda sellises seisus, kus ma J koju jätan ja aurukompressori järele haaran, aga no ma ei julge riskida haiglasse sattumisega. Need korrad seal voolikute all on olnud jubedad ja rasked, hoolimata sellest, et ta elu pole reaalselt ohus. Ma ei taha mõeldagi, mida tunnevad emad, kelle lapsed on päriselt ka võitlemas oma elu eest kusagil haiglavoodis juhtmete küljes. Wõehh. Meil on ikka see bronhiitide ja hapnikupuuduse teema päevakorras ja iga väikese nohu puhul tõusevad mul ihukarvad püsti, sest nohust saab vaid loetud tundidega bronhiit ja korralikud hingamisprobleemid. Õnneks!! on siiski asjad plika kasvades natukene paremuse poole läinud ja mõne nohu saame ka niimoodi ravitud, et see ei koligi kopsu.
Vajalik pneumokoki vaktsiin aga on ikka tegemata. Ilmselt ei saa seda enne suve teha, sest ei ole lihtsalt sellist hetke, et laps oleks 2 nädalat täiesti köha ja nohu vaba. 3-4 päeva jutti on meie tavaline taks. Aga no kaugel see suvigi enam on, eksole :D
Igaljuhul on mul ääretult hea meel, et mul see blogi on. Väga kasulikuks osutusid veel korralikud aastakokkuvõtted ning seega ma ikka võtan ennast mingi hetk käsile ja teen ka 2015ndast ühe korralikku kokkuvõtte. Palju aega see ilmselt ei nõua, sest palju muud peale plika ravimise ma ei teinud :D
No comments:
Post a Comment