Vahel ma kohe ei saa aru, kust tuleb mõne inimese enesekindlus või eneseimetlus. Nagu kust kuradi kohast?? Ma tõe poolest ei saa aru.. Loen ja suu vajub ammuli..
Aga no võib-olla olen ise hoopiski imelik ja ongi normaalne olla iseendast superheal arvamusel. Pidada ennast ilusaimaks, targeimaks, osavaimaks jne jne. Et enesekriitika on ajast ja arust ning iseennast peab ikka upitama. Aga no mõnel puhul.. mõnes olukorras ma ei saa ikka aru...
Teistel teemadel. Mul tuleb üllitada 2 kirjatükki ette antud teemadel. Jah, KAKS! Kohutav :( Niisama loba ma oskan ajada, aga et mingi loogiline jutt kirja saaks, on vaja enneolematuid pingutusi. Nagu oleks jälle gümnaasiumis kirjandeid vorpimas. Kohutav. KO HU TAV. Aga see on mulle päris tähtis asi ja ma kavatsen endast maksimumi anda. Täna ma jõin õhtusöögi kõrvale veini ja seega on juhe koos, aga hiljemalt homme hakkan asjaga tõsiselt tegelema. 15 on tähtaeg. Selleks ajaks peab kõik tehtud olema ja siis pole enam muud teha kui oma saatust oodata. Kes veel aru ei saanud, siis ma räägin treenerite taasatesteerimisest.
Sinu blogi on kõike muud, kui niisama loba. Korralik sissejuhatus, teemaarendus ja kokkuvõte on pea alati postitustes olemas. Hoian sulle pöidlaid :)
ReplyDeleteAitäh kallis Ann!
ReplyDelete