Vahel ma olen ikka pidanud oma mugulad trenni kaasa vedama ja nii on nad ennegi trennist poole kohaga osa võtnud. Poole kohaga sellepärast, et DK ei taha mind väga kuulata. Teeb nalja seal hobuse seljas aga samas kui raske on ja hobune ei kuula, siis hakkab kiiresti nutma. J on aga niisama jalutanud. Kas siis keegi on teda jalutanud või siis on ta kellegi ees istunud ja saanud sammu käia.
Eile siis aga olid mõlemal nagu päris trennid kohe. DK sai ühe natuke raskema poni, kes ei taha ennast juhtida lasta, tahab sööma hakata pidevalt ja ei lähe edasi. Alguses oli nina norus, aga lõpuks DK ikka leebus, sai omale abilise kõrvale ja tegi traavi ilusti. Tal on väga hea rütm ja tasakaal ning no julgust on üle majade. Tegin temaga ise juhtimisrada ja jooksin nii kiiresti kui mul jalad võtsid. Üle "tõkete", mis reaalis olid maalatid, tegi poni ka hüppeliigutuse ja DK kilkas rõõmust. Kuulsin ainult kuidas ta seletas, et vaaauuuu see oli nii ägeeee.. emme teeee veeel!! See poni on hästi lühikese galopifuleega ja mõtlesin siis, et no las see poiss siis proovib oma galoppi, mida ta juba ammu nuianud on. Poni jookseb ju väikse sammuga ja plikad jõuavad kõrval joosta. Aga ponil olid teised plaanid :D Tegi megakiiret traavi 100 sammu sekundis, aga vot ei tõuse galopile. DK lõkerdas naerda ja plikad olid surnud jooksmisest, aga lõpuks nad ikka said galoppi kah. Poiss oli või sees.
J sai omale trenniks väikese musta Milla. Väike vana šetikas, kes enamuse aega koplielu naudib ja vahel ka lapsi jalutab. Minul trennis ta ongi vist 2 v 3 korda käinud ainult. Igatahes sai J omale Milla ja DG treeneriks ja nii nad siis päris trenni tegidki. Õige pikkusega jalused sai pandud (siiamaani on ta ilma sõitnud, sest vale suurusega sadul ja sobimatud jalused rikuvad istakut), sest selles pisikeses sadulas püsisid need väikesed jalad isegi õige koha peal ka jaluseid kasutades. Plika pidi püsti tõusma sadulas ja harjutusi tegema. Ta kuulas väga hästi! Esimesed traavisammud tegi ka. Istus ilusti sirge seljaga täisistakus. natuke hoidis käega ikka kinni ka, aga üldiselt oli ta vapram, kui ma oleks oodanud. Ta pidas terve tunni vastu, tegi kaasa ja ma olin väga uhke :) Trenni lõpus oli päris vässu muidugi, aga korralik õnnejunn kah.
Üldse oli eile üks lahe trennide päev. Suuematega võimlesime ja tegelesime istakutega. Galoppi soovijad said seda kõik proovida. Väike K, kes alguses oli väga ettevaatlik ja ebakindel, sõitis päris ise lahtiselt traavi ja sai suurepäraselt hakkama!! Tuli üks tore uus tüdruk trenni ja paar vana olijat, kes laagerdamas olid, tulid ka jälle trennidesse. Üks vahva ja tegus trenniõhtu oli.
Tuesday, July 19, 2016
Thursday, July 14, 2016
EMS vol2 ja vaarikad
Teisipäeval oli siis esimene nö päris trenn. Treeneriks kuulus Riina Suhotskaja isiklikult. Pean tõdema, et treeneril ja treeneril on ikka väga suur vahe. VÄGA suur. Mitte, et proovitrenni läbi viinud tütarlaps oleks kuidagi ebameeldiv või oskamatu olnud, aga Riina oli otsast-otsani enesekindel ja julge ja teadis väga täpselt mida teeb. Kuna selle trenni mõte ongi kiire ja intensiivne, siis pani ta mind pidevalt piiri peal pingutama. Keeras julgelt aga nuppu juurde ja lasi mul päris palju harjutusi palliga teha, mida ma pole varem teinud. Mainis talle, et eelmine kord soojenduses kasutatud kiire kohapeal jooks mulle väga ei meeldinud. Tõmbas kopsu kokku ja varamaigu suhu ja see ei olnud just väga meeldiv. Ütles, et selge ja tõi stepp-pingi välja. Teatas naeratades, et kui see oli vastik, siis teeme pingil ja saame su pealaest jalatallani soojaks nagu naksti.
Põhiosas olin seekord ka ise julgem ja oskasin rohkem märgata, kui mõnel lihasgrupil elu liiga lihtne oli. Rääkisin seda ka, et eelmisest korrast jäid haigeks ainult reied pealt ja ülejäänud kehal polnud midagi häda. Selle peale ta uuris, et mis harjutusi me tegime ja ohh seda üllatust- mitte ükski harjutus ei kordunud. Ma ei pidanud tegema ühtegi kükki ega ühtegi välja-astet. Tegin kätele 2 asja ja siis külje peal olles puusa tõstmist. Eriliselt jäi meelde pallile sukeldudes plangu tegemine, sest see oli nii palju keerulisem, kui tundus. Ta sukeldus pallile ja vups oligi plank. Mul läks ikka mitu head korda enne kui püsima jäin ilusti :D Palli peal tegime ka kõhulihased ja seljale ühe harjutuse. Üllatavalt raske oli aga sügavate keharingide tegemine. Ette poole olles pidin end hästi küüru tõmbama ja no oh sa mu meie kus kõik kohad pitsitasid. Teisipäevane trenn meldis mulle palju rohkem kui esimene proovikas. Ja nagu eile selgus, siis oli see trenn ka kordades mõjusam. Tunne oli selline, nagu ma olin esimesel korral oodanud. Kõik jupid olid valusad. Aga nagu öeldakse, et teine päev on kõige hullem, siis tõesõna- täna on palju valusam :D Isegi sääremarjad, millele ma ei mäleta, et me oleks eraldi tähelepanu pööranud, annavad tunda. Jalad on kõige paremas seisus :)
Loodetavasti hakkab Riina mulle iga teisipäev trenni andma. Reedete kohta selgub homme. Võtsin prooviks 5 nädalase paketi. Eks siis ole näha, kas ja millised tulemused on.
Vaarikastest ka natuke.
Tänavu on hea saak! Eile õhtul hilja korjas teist korda ja sain 10 liitrit marju. Hernepeenra juures olev osa jäi veel korjamata, sest kell oli 11 öösel ja ma ei näinud enam midagi. Puhastasin kiirelt marjad ära ja moosid said ka sügavkülma. Natuke lohakas tegu oli, sest päris palju marju jäi terveks, aga noh... ongi natuke midagi närida ka :D
Ma ei saanud ka eile korjamata jätta neid. Pidevalt on vihma sadanud ja marju oli palju valmis. Täna ma jõuan väga hilja koju ja ma kartsin et reedeks oleks paljud marjad juba üle küpsenud ja ussidega. Magama sain ma alles 1 ajal aga olen siiski väga rahul, et sain selle töö tehtud. Sügavkülm täitub kiirelt hea ja paremaga :) Kibelen niiväga metsa seenele. Ja mustikale ka. sellist hunnikut, nagu ma eelmine aasta korjasin, ei plaani ma see aasta korjata. Pole vaja nii palju. Mustikaid on siiamaani sügavkülmas järel. Aga natuke ikka. 11 liitri asemel näiteks 6 :)
Põhiosas olin seekord ka ise julgem ja oskasin rohkem märgata, kui mõnel lihasgrupil elu liiga lihtne oli. Rääkisin seda ka, et eelmisest korrast jäid haigeks ainult reied pealt ja ülejäänud kehal polnud midagi häda. Selle peale ta uuris, et mis harjutusi me tegime ja ohh seda üllatust- mitte ükski harjutus ei kordunud. Ma ei pidanud tegema ühtegi kükki ega ühtegi välja-astet. Tegin kätele 2 asja ja siis külje peal olles puusa tõstmist. Eriliselt jäi meelde pallile sukeldudes plangu tegemine, sest see oli nii palju keerulisem, kui tundus. Ta sukeldus pallile ja vups oligi plank. Mul läks ikka mitu head korda enne kui püsima jäin ilusti :D Palli peal tegime ka kõhulihased ja seljale ühe harjutuse. Üllatavalt raske oli aga sügavate keharingide tegemine. Ette poole olles pidin end hästi küüru tõmbama ja no oh sa mu meie kus kõik kohad pitsitasid. Teisipäevane trenn meldis mulle palju rohkem kui esimene proovikas. Ja nagu eile selgus, siis oli see trenn ka kordades mõjusam. Tunne oli selline, nagu ma olin esimesel korral oodanud. Kõik jupid olid valusad. Aga nagu öeldakse, et teine päev on kõige hullem, siis tõesõna- täna on palju valusam :D Isegi sääremarjad, millele ma ei mäleta, et me oleks eraldi tähelepanu pööranud, annavad tunda. Jalad on kõige paremas seisus :)
Loodetavasti hakkab Riina mulle iga teisipäev trenni andma. Reedete kohta selgub homme. Võtsin prooviks 5 nädalase paketi. Eks siis ole näha, kas ja millised tulemused on.
Vaarikastest ka natuke.
Tänavu on hea saak! Eile õhtul hilja korjas teist korda ja sain 10 liitrit marju. Hernepeenra juures olev osa jäi veel korjamata, sest kell oli 11 öösel ja ma ei näinud enam midagi. Puhastasin kiirelt marjad ära ja moosid said ka sügavkülma. Natuke lohakas tegu oli, sest päris palju marju jäi terveks, aga noh... ongi natuke midagi närida ka :D
Ma ei saanud ka eile korjamata jätta neid. Pidevalt on vihma sadanud ja marju oli palju valmis. Täna ma jõuan väga hilja koju ja ma kartsin et reedeks oleks paljud marjad juba üle küpsenud ja ussidega. Magama sain ma alles 1 ajal aga olen siiski väga rahul, et sain selle töö tehtud. Sügavkülm täitub kiirelt hea ja paremaga :) Kibelen niiväga metsa seenele. Ja mustikale ka. sellist hunnikut, nagu ma eelmine aasta korjasin, ei plaani ma see aasta korjata. Pole vaja nii palju. Mustikaid on siiamaani sügavkülmas järel. Aga natuke ikka. 11 liitri asemel näiteks 6 :)
Monday, July 11, 2016
EMS
Eelmisel reedel juhtus nii, et leidsin ennast EMS trenni proovimas. Juttude järgi on see ülilahe asi, võtab aega 20 min aga vastab kolmele tunnile jõusaalitrennile. Pärast veel kolm päeva keha teeb tööd ja põletab rasva jne jne. Mind meelitas see 20ne minuti jutt, sest kui tõesti trenn ise on kiire ja intensiivne ning mõju on pikem, siis ma ehk isegi jõuaks 2 trenni oma nädalasse mahutada. Trenni tegemise vajadus on aga hiigelsuur, seega nii ma siis seadsingi sammud proovitrenni.
Kohale minnes täitsin ankeedi ja siis juhatati riideid vahetama. Kohapealt anti särk ja retuusid. Jalga jätsin sokid (teine trenniline oli paljajalu aga ma ei taht). Siis pritsis treener meie "kalipsod" märjaks ja aitas meile selga. Tiris need "100" rihma kinni, mis igal pool olid ja valmis me olimegi. Dioodis olid eraldi piirkondadeks jagatud ja nii sai mahvi jupphaaval peale keerata just sinna, kuhu vaja.
Esmalt oli soojendus. Algus oli tore aga siis kästi kiiresti paigal joosta ja see ajas mul kopsu kokku. Mulle kohe ei meeldi seda sorti trenn, kus vererõhk üles aetakse ja mul veremaitse suhu tuleb. Aga ellu jäin. Kuna kogu soojenduse käigus tuksus ka impulss kergelt keresse, siis oli hästi tunda, kuidas tõesti vaid 5min liigutamisega terve kere soe oli.
Siis hakkasid harjutused ja volüümi keerati juurde. Ma itsitasin ja ohkisin vaheldumisi terve aja. Harjutused olid tehniliselt lihtsad, aga kuna keha kästi hoida kogu aeg mingis kindlas asendis, siis töötasidki kõik jupid kogu aja. Kui peale viimast planku treener ütles, et nüüd ongi kõik, siis taipasin, et ega ma polekski vist eriti kauem enam jaksanud. Mõne minuti ehk veel, aga siis ma oleks olnud täitsa surnud. Nahk leemetas, kere oli väsinud ja hullem nälg kallal. Kohapeal olid olemas ka kõik pesuasjad, seega ei pidanud ise midagi kaasa vedama. Väga mugav.
Tööle tagasi kõndides oli tunda, kuidas samm on raske. No ikka päris raske. Aimasin juba, et järgmine päev on jalad valusad ja ma ei eksinud. Laupäeval olin puhta sant. Pühapäeval natuke parem ja täna juba enam-vähem, ehkki reielihased annavad igal sammul ikkagi tunda. Ma ootasin tegelikkuses, et olen üle kere nagu trammi alla jäänud, aga ei midagi. Reielihased ongi ainukesed, mis valusaks läksid. Ülejäänud kohad on tuntavad ja kui I natuke mudis, siis oli tunda seda trennivalu, mitte pingevalu. Liigutamisel valus ei ole, ainult selgem "teadvustatus" on.
Otsustasin, et proovin ühe paketi, ehk 5 nädalat seda trenni. See on piisavalt pikk aeg, et aimu saada, kas ja kuidas see asi mulle meeldib ja mõjub. Ühe korra pealt ei taha ma veel mingit seisukohta võtta.
Kohale minnes täitsin ankeedi ja siis juhatati riideid vahetama. Kohapealt anti särk ja retuusid. Jalga jätsin sokid (teine trenniline oli paljajalu aga ma ei taht). Siis pritsis treener meie "kalipsod" märjaks ja aitas meile selga. Tiris need "100" rihma kinni, mis igal pool olid ja valmis me olimegi. Dioodis olid eraldi piirkondadeks jagatud ja nii sai mahvi jupphaaval peale keerata just sinna, kuhu vaja.
Esmalt oli soojendus. Algus oli tore aga siis kästi kiiresti paigal joosta ja see ajas mul kopsu kokku. Mulle kohe ei meeldi seda sorti trenn, kus vererõhk üles aetakse ja mul veremaitse suhu tuleb. Aga ellu jäin. Kuna kogu soojenduse käigus tuksus ka impulss kergelt keresse, siis oli hästi tunda, kuidas tõesti vaid 5min liigutamisega terve kere soe oli.
Siis hakkasid harjutused ja volüümi keerati juurde. Ma itsitasin ja ohkisin vaheldumisi terve aja. Harjutused olid tehniliselt lihtsad, aga kuna keha kästi hoida kogu aeg mingis kindlas asendis, siis töötasidki kõik jupid kogu aja. Kui peale viimast planku treener ütles, et nüüd ongi kõik, siis taipasin, et ega ma polekski vist eriti kauem enam jaksanud. Mõne minuti ehk veel, aga siis ma oleks olnud täitsa surnud. Nahk leemetas, kere oli väsinud ja hullem nälg kallal. Kohapeal olid olemas ka kõik pesuasjad, seega ei pidanud ise midagi kaasa vedama. Väga mugav.
Tööle tagasi kõndides oli tunda, kuidas samm on raske. No ikka päris raske. Aimasin juba, et järgmine päev on jalad valusad ja ma ei eksinud. Laupäeval olin puhta sant. Pühapäeval natuke parem ja täna juba enam-vähem, ehkki reielihased annavad igal sammul ikkagi tunda. Ma ootasin tegelikkuses, et olen üle kere nagu trammi alla jäänud, aga ei midagi. Reielihased ongi ainukesed, mis valusaks läksid. Ülejäänud kohad on tuntavad ja kui I natuke mudis, siis oli tunda seda trennivalu, mitte pingevalu. Liigutamisel valus ei ole, ainult selgem "teadvustatus" on.
Otsustasin, et proovin ühe paketi, ehk 5 nädalat seda trenni. See on piisavalt pikk aeg, et aimu saada, kas ja kuidas see asi mulle meeldib ja mõjub. Ühe korra pealt ei taha ma veel mingit seisukohta võtta.
Subscribe to:
Posts (Atom)