Vahel ma olen ikka pidanud oma mugulad trenni kaasa vedama ja nii on nad ennegi trennist poole kohaga osa võtnud. Poole kohaga sellepärast, et DK ei taha mind väga kuulata. Teeb nalja seal hobuse seljas aga samas kui raske on ja hobune ei kuula, siis hakkab kiiresti nutma. J on aga niisama jalutanud. Kas siis keegi on teda jalutanud või siis on ta kellegi ees istunud ja saanud sammu käia.
Eile siis aga olid mõlemal nagu päris trennid kohe. DK sai ühe natuke raskema poni, kes ei taha ennast juhtida lasta, tahab sööma hakata pidevalt ja ei lähe edasi. Alguses oli nina norus, aga lõpuks DK ikka leebus, sai omale abilise kõrvale ja tegi traavi ilusti. Tal on väga hea rütm ja tasakaal ning no julgust on üle majade. Tegin temaga ise juhtimisrada ja jooksin nii kiiresti kui mul jalad võtsid. Üle "tõkete", mis reaalis olid maalatid, tegi poni ka hüppeliigutuse ja DK kilkas rõõmust. Kuulsin ainult kuidas ta seletas, et vaaauuuu see oli nii ägeeee.. emme teeee veeel!! See poni on hästi lühikese galopifuleega ja mõtlesin siis, et no las see poiss siis proovib oma galoppi, mida ta juba ammu nuianud on. Poni jookseb ju väikse sammuga ja plikad jõuavad kõrval joosta. Aga ponil olid teised plaanid :D Tegi megakiiret traavi 100 sammu sekundis, aga vot ei tõuse galopile. DK lõkerdas naerda ja plikad olid surnud jooksmisest, aga lõpuks nad ikka said galoppi kah. Poiss oli või sees.
J sai omale trenniks väikese musta Milla. Väike vana šetikas, kes enamuse aega koplielu naudib ja vahel ka lapsi jalutab. Minul trennis ta ongi vist 2 v 3 korda käinud ainult. Igatahes sai J omale Milla ja DG treeneriks ja nii nad siis päris trenni tegidki. Õige pikkusega jalused sai pandud (siiamaani on ta ilma sõitnud, sest vale suurusega sadul ja sobimatud jalused rikuvad istakut), sest selles pisikeses sadulas püsisid need väikesed jalad isegi õige koha peal ka jaluseid kasutades. Plika pidi püsti tõusma sadulas ja harjutusi tegema. Ta kuulas väga hästi! Esimesed traavisammud tegi ka. Istus ilusti sirge seljaga täisistakus. natuke hoidis käega ikka kinni ka, aga üldiselt oli ta vapram, kui ma oleks oodanud. Ta pidas terve tunni vastu, tegi kaasa ja ma olin väga uhke :) Trenni lõpus oli päris vässu muidugi, aga korralik õnnejunn kah.
Üldse oli eile üks lahe trennide päev. Suuematega võimlesime ja tegelesime istakutega. Galoppi soovijad said seda kõik proovida. Väike K, kes alguses oli väga ettevaatlik ja ebakindel, sõitis päris ise lahtiselt traavi ja sai suurepäraselt hakkama!! Tuli üks tore uus tüdruk trenni ja paar vana olijat, kes laagerdamas olid, tulid ka jälle trennidesse. Üks vahva ja tegus trenniõhtu oli.
No comments:
Post a Comment