Kiiresti.. umbes 5 minutiga.
Käisin 2 nädalat tagasi kiropraktiku juures. Tulevaks nädalaks püüan uue aja saada. Avastasin nii mõndagi. Sain natukeseks lahti mind viimased pool aastat piinanud seljavalust. Päris tore on elada, kui kogu aeg ei valuta. Kujutan ette, et ilmselt olin ma kohe hoobilt palju toredam inimene :D
Igasuguseid mõtteid tekkis.. Unistusi ja lootusi. Siis aga, umbes 5min sadulas ja kõik need lootused kukkusid kolinaga kokku. 5min sadulas, millest enamus sammu ja u 2 ringikest traavi ja tulemuseks uuesti seesama painav puusavalu ja võimetus kummardada, midagi tõsta, mis kaalub rohkem kui piimapakk...
Väga kibe pill alla neelata. Päris päriselt ma veel ei ole alla andnud. LÄhen uuesti arsti juurde ja lasen end uuesti paika väänata. Teen edasi harjutusi. Ehk olingi liiga naiivne lootes, et 2 nädalat harjutuste vihtumist annab piisava stabiilsuse, et kasvõi korrakski sadulasse ronida. Peale Jessu sündi läks võimlemisega pool aastat enne, kui ma oma vasaku jala alla sain.... Seega ma ei anna alla. Mitte päriselt. Aga selle aasta plaanid on küll korstnas. It sucks.. Vilina ja lurinaga.
Eile oli õde külas ja ma olin nii löödud sellest nõmedast puusavalust, et vajusin lihtsalt magama. Ei saanudki rääkida temaga. Täna õnneks ta sai jääda kauemaks kui plaanis ja saime natukenegi aega veeta. Ta elab kaugel ja ehkki telefonis on tore rääkida, siis üle laua päriselt inimese häält kuulda on ikkagi hoopis midagi muud.
Lisaks.. ma olen hakanud tahtma asju. Suuri asju... Aga hirm on nahas, et kas kogu see vaev ja töö ikka tasub ära. Ons seda kõike vaja.... Võibolla peaks oskama rahulikult päevatööl käia ja õppima oma vaba aega kuidagi muudmoodi veetma, kui pidevlt tööd rahmates.
Ohh muremõtteid on pea täis. Kevad hakkab vist tulema, sest tunnen, et vaja on uut hingamist. Mingit inspiratsiooni, värskust. Peaks kuhugi koolitusele minema. Õppima midagi uut ja kasulikku.
No comments:
Post a Comment