Väike krossitrenn ja Acaga pusimine

 Oleme ikka püüdnud meie õpilasi ka krossi nuusutama viia. Käime kas Kosel või Niitväljal. Viimased 2 korda oleme esimest korda krossi proovivate lastega Kosel käinud. Seal on väga hea valik erinevaid pisikesi tõkkeid, mida esimestel kordadel proovida.

Eelmine kord olid kaasas kaks last, kes polnud varem krossi hüpanud.  Raske oli, vigu tuli, aga mõlemad olid väga tublid. Oli ilusaid hüppeid ja trenn lõppes mõnusa tundega, sest peale natukest pusimist said mõlemad ponid ka kraavikesest üle.
Esialgu olid mõlemad kaasas olnud ponid veendunud, et kraavis elavad krokodillid ja ei ole väga hea plaan sinna lähedale minna. Võtsin siis esmalt ühe poni ilma ratsanikuta käekõrvale, jalutasime minikraavini, ronisin ise sealt üle ja meelitasin. Küsisin ja meelitasin ja lõpuks ta ronis sealt üle. Kordasime protseduuri veel mõned korrad ja siis ronis laps sadulasse tagasi ning hüpati ka nii. Kordasime sama teise poniga ja ka nemad said koos kraavist ilusti üle. Mulle väga meeldib, kui on aega ja võimalust vajadusel niimoodi mängida. Ponid said ilma riiuta üle kraavi, lapsed said vahva eduelamuse. Äge oli :)

Täna käisime jälle 2 õpilasega krossil. Üks käis esimest korda, teine oli kaasas meie noore 4a tegelasega. Ponilaps sai korralikult pusida, sest tavalises hüppetrennis saab nii mõnegi vea kergemini andeks. Krossil aga hobune neid apsakaid ei kingi. Kui ratse ei püsi kontaktis või lased hobuse laiali lähenemisel, siis miks ta peaks hüppama. Ega loom loll ei ole, et asja enda jaoks ka keeruliseks teeb. Kui on eest vabadus suunda valida, siis valitakse ju ikka kergem viis :)
Laps pusis ja proovis ning rõõm on öelda, et ehkki mitte väga ludinal, siis sai ta lõppkokkuvõttes kõikide ülesannetega hakkama :)

Noore hobusega oli aga loodetavasti väike murrang täna. Eelmine kord, kui ta kaasas oli, siis tassis ta seda vaest ratsanikku mööda põldu ringi ja laps oli tõsiselt hädas. Täna algas sama jama. Haakis lõua taha ja läks õlg ees tuisates minema. Tegime siis lihtsalt sammu ja peatusi. Tõkked unustasime ära. Ratsastasime niisama põllul. Jalutamise ajal sai ta tõkkeid ka nuusutada ja uurida. Siis jälle natukene tööd ja puhkus niisama ringi vaatamiseks. Ühel hetkel tundus, et hobune tunneb end päris mõnusalt ja proovisime uuesti ühte pisikest sõbralikku tõket tulla ja see õnnestus ilusti :)
Viimaseks oli väike mõtlemisharjutus, ehk alla hüpe. Või no õige oleks öelda alla astumine :D Selle ajal oli nooreke nii keskendunud ja mõtles ja sättis ennast. Seda oli väga lahe vaadata. Kuulas ratsanikku, mõtles kaasa ja sättis oma jalgu ja keha. Sellisel hetkel trenni lõpetada on väga väga tore. Sai hobust palju kiita ja kogu trennile hea emotsiooniga joone alla tõmmata. 

Vaatasin seda noorukest täna ja selline tahtmine tuli mõnele oma elukale krossi tutvustada. Need esimesed korrad on alati rasked aga samas väga ägedad. On väga äge kogemus teha hobusega midagi talle uut ja teha seda nii, et kogu see asi on ka hobusele põnev ja äge. Mulle väga meeldib, et mul ei ole ühegi hobusega kiire. Mul ei ole ühtegi tähtaega ega terminit, et vot nüüd on vaja seda või teist klassi sõita. Tuleb nagu tuleb. Saan teekonda nautida :)

ACA
Kui nautimisest rääkida...
Eile oli Acaga ratsastustrenn treeneriga. Minu kõhulihased said vatti. Püüame tema traavi natukenegi suuremaks saada. Et ta tõukaks tagant pikemaid samme ja ei liduks eest minema. Eile kohe trenni alguses ta ehmatas kordel trallitava poni peale ja kasvatas korraks lohetiivad selga. A sai sellest inspiratsiooni ja pressis meid edasi pusima :D Täitsa põnev oli seda lohet taltsutada nii, et energiat ära ei kustutaks. Galopp oli ka päris mõnus eile. Ammu ei ole ta eest nii kergelt jooksnud. Täitsa nagu pool-päris :)
Täna peale koselt tagasi tulekut võtsin end kokku ja läksin ratsutama. Esiti ei olnud üldse jaksu aga surusin selja sirgu ronisin sadulasse.
tegin sama tööd, mida eile. Püüdsin teda natukese puhevile saada ja samme pikemaks ja lennukamaks. Kohati nagu tuli, aga samas ei olnud kontakt päris see, mis mulle oleks meeldinud. Ei olnud sellist mõnusat pehmet tõmme eest, nagu mulle meeldib. tegin natuke galopp-traav üleminekuid ja püüdsin teda järjest rohkem käte vahele sõita. Ühel hetkel käis klõps ja ta hakkas päris mõnusat traavi jooksma. Mmmmmm see oli päris mõnus :) Lasin tal lihtsalt mööda rada joosta, tegin mõned poolkaared ja tagasisõidud ja julgustasin teda sellist traavi hoidma ise samal ajal kiites. Kui ma vaid teaks kuidas seda liikumist kiiremini ja kergemini kätte saada... 
Olgugi, et ma olin väsinud ja lödi, kui ma sõitma läksin, siis pingutasin ise kogu hingest ja mu kõhulihased annavad ikka veel tunda :D See on hea tunne. Ja trenn lõppes hästi. Homme Püüan seda tunnet jälle üles leida. Esmast puhkab ja teisipäeval lähme enesekindlust taga otsima :)