Jõudin Ottokaga sõitma. tegin natukene, sest üleeile sai ta vaktsiini. Homme ma ei jõua talli ja teisipäeval saab siis juba natuke rohkem koormust anda. Vasakule on tal ikka mingi jama. Või siis minul. Ma ei teagi. Igatahes on ta kange ja minu käsi krampis. Sammus saime juba jutule, aga traav on ikka selline kahtlane. Paremale sõites on aga täitsa tore. Vahepeal trügib ülesse, aga üldjuhul pingutab usinasti ja venitab end ilusti ette-alla.
Jõudsin lõpuks ka lambale sadulasse. Ta on ikka väga väga kõrge. 2 päeva tegime kordet ühe süstemiga, mis hobust vaikeslt ja leebelt ette-alla meelitab ja täna ette kordetades oli ta juba nii tubli. Vedasin siis oma värisevad kepsud talle sadulasse. Kordetöö oli imesid teinud ja paremale sõites oli ta isegi liiga hea. Ma ei oleks eluski osanud sellist edusammu oodata. Vasakule jonnis natuke. Lõpuks oli ok. Muidugi on ta meeletult aeglane ja uimane. Kohati häirib see mind väga, aga samas on see minu jaoks parem variant, kui äkiline pireperse, kes iga asja peale punuma pistab. Alla kukkumine ei ole minu jaoks variant.
Nagu mainitud, siis homme on kontoripäev ja talli ma ei jõua. teisipäeval tahaks aga oma kahe kiluga sõitma jõuda. See lammas hakkas mulle täna täitsa meeldima.
No comments:
Post a Comment