Ühtegi suppi ei sööda sama kuumalt, kui seda keedetakse.
Seega ma ei hakka oma tänaseid emotsioone siia hetkel kirjutama. Ehk siis, kui ma olen rahunenud või kui tänase pahameele põhjuseks olnud asjaolud on oma lahenduse leidnud. Teiseks päeva mõtteks saab aga see, et tõepoolest,
Ükski heategu ei jää karistamata.
Elu nuhtleb mind mu lolluse ja sinisilmsuse eest ikka eriti karmilt. Ja kuigi ma tõesti sooviks inimestest head arvata ja eeldada, siis saan ma ikka ja jälle selle eest valusalt peksa. Mis seal ikka. Mis ei tapa teeb tugevamaks. Või siis ehk targemaks. Igatahes on hetkel meel mõru ja helgemaks läheb olemine siis, kui selle jama õpetlik külg selle valusa matsu üles kaalunud on. Seniks lakun oma haavu ja püüan sama reha otsa enam mitte astuda.
No comments:
Post a Comment