DK sünnipäev

Ma ei ole jälle jupp aega kirjutanud, ehkki juhtunud on üksjagu asju. Püüan siis peamised teemad ükshaaval siia kirja panna. Teen iga teema kohta eraldi posti, et oleks kergem jälgida. See peatükk siis DK sünnipäevast.

Pidu oli 26. hommikul. Ootasime külalisi juba kella 10st ja arvestasin, et poiss väsib umbes 2-3 paiku ära ja siis panen ta magama. Kes tahab, võib edasi jääda, kes mitte, mingu koju. Külalisi oli kutsutud palju ja õnneks said kõik peale ühe perekonna tulla. Üks pisike preili jäi kahjuks haigeks.

Lapsi oli kokku 7 ja väljas oli tekid maas ja sai joonistada tööriista keskusega mängida ja palju autosi oli ka. Vudiratas oli hitt.

Eelmisel päeval koristasime terve päeva aeda ja vedasime sodi minema. Sööke hakkasin tegema kell 9 õhtul ja tordi glasuuri panin peale kell 3 öösel. Siit ka paar märksõna iseendale:

• Kui planeerid pidu, siis päev enne pidu planeeri ainult söökidele. Koristustööd peavad selleks ajaks tehtud olema!
• Ka täielikult untsu läinud välimusega, aga siiski väga hea maitsega kooki saab serveerida. Peida see kuhja vahukoore alla ja kaunista mandlilaastudega ning keegi ei saa midagi aru!

Hommikul jõudsin kõik ilusti tehtud ja isegi pesus käidud ja siis tulid juba esimesed külalised. Kõik sujus kuniks… Ma tõin kohale poni. Millegipärast ma ei öelnud I-le eraldi, et pane siis koer tuppa kinni. Ma vist ei mõelnud sellele või eeldasin, et ta teab isegi. Kui hoovi peale jõudsime, siis erutus Wille väga ja proovis mängida ja naksata. Sai jalaga ja siis läks kurjaks. I sai tal natist kinni ja tiris ta tuppa. Lastel olid kiivrid kaasas ja hakkasime jalutama. Keegi oli oma kiivri tuppa pannud ja I läks sellele järele. Ning siis..

Siis pressis Wille end jõuga I-st mööda ja otse ponile kallale. Olelusvõitlus oli vägev. Poni püüdis korraga tappa nii koera kui ka mind, sest mina ju hoidsin teda kinni. Hüppas küünlasse ja siis mulle otsa. Lükas mu pikali maha aga kuna ma lahti ei lasknud, siis järgmine õhkuhüpe tõmbas ka minu püsti. Koer sai mitu matsu jalaga, aga see ajas teda ainult vihasemaks. Ilmselt ei saanud piisavalt haiget. I püüdis korea kätte saada ja ise samal ajal poni teravaid kabjalööke vältida. Lõpuks, pärast korduvaid katseid sai I Wilbul natist kinni ja lohistas vihast vahutava peni autosse.

Kahjude kontroll:

I oli terve. Ei saanud kordagi pihta. Kuidas tal see õnnestus, ma ei tea.

Minul ei valutanud kusagilt. Esialgu :D

Koerast oli sel hetkel ükskõik.

Ponile oli ta aga hambad kannikasse saanud lüüa. Vasakul kintsul oli u 5cm rebimishaav. Poni lasi seda ilusti katsuda ja tundus ainult natuke sügavam nahahaav.

Olukord rahunes. Poni rahunes. Jalutasime lapsi edasi ja selgitasin kõigile, et ponikene peab ikka liikuma, et veri tuleks välja ja mustus koos sellega. Siis peseme puhtaks ja ongi kõik. Et pole midagi hullu.

Kui lastel isu täis, siis panin ponikese talle ette valmistatud aeda. Palju rohelist, värske vesi ja ka maiuste hunnik ootamas. Ta hakkas kohe rahulikult sööma ja seega tundus ta ehmatusest toibunud olevat.

Inimestele kulus aga ära annus magusat ja seega läksin torti ette valmistama ja vahukoort tegema. Ühel hetkel astus sisse üks isadest. „oii, sa oled siin. Ma mõtlesin et sa läksid poni koju viima….“  Ma ei tea mis hetkel, või üldse miks oli värav lahti jäänud, aga igatahes pani ponipunn plehku. No see veel puudus!

Ja algas sünnipäeva poniaktsioon emmedele-issidele. Ponijaht! Üks pani autoga ühele poole, teine teisele. Keegi rabas ratta. Mina jooksin jala. Keegi jäi lapsi kantseldama. Õnneks oli aleviga tuttav poni ilusti oma karja juurde kepsutanud. Telefoniside tulemusena võeti aiast vool välja ja poni leidjad surusid ta aia alt oma karja juurde. Poniaktsioon oli sellega lõppenud.

Veel paar märkust iseendale:

• Kui sa tood koju mõne teise looma, siis ahelda koer 3 korda kindlamalt, kui sa esialgu vajalikuks pead.
• Räägi üle ka see, mis tundub loogiline. Inimeste loogika on väga lai mõiste.

Edasi õnneks laabus kõik hästi. Täielikult ebaõnnestunud välimusega tordi peitsin kuhja vahukoore alla ja see oli tõeline hitt. Kõik sõid ja kiitsid, mis tegi mulle nii suurt rõõmu.

Kui külalised olid koju läinud, siis läks ka DK vabatahtlikult magama, sest teadis, et õhtul tuleb veel inimesi ja muidu on ta liiga väsinud.

Õhtupoole tulid I sugulased ja see istumine möödus vahejuhtumiteta. Õnneks. Kella 9ks oli plats puhas ja poja oli taaskord nõus kohe voodisse pugema. Kõik kingitused olid otseloomulikult kaisus ja ega ma ei keelanud ka. Magama jäi ta ilma igasuguse jandita.

Kokkuvõttes oli tore päev. Ja sellist 3 aastase sünnipäeva annab otsida :D paras seiklus kõigile.