Mu kallis õekene on mind juba igaviku endale külla meelitanud ja viimeks see tal ka õnnestus. Neljapäeval õhtuse laevaga sinna ja laup õhtul jälle koju tagasi.
Voodisse sain lõpuks umbes 2 ajal ja reede hommikul 10st ootas meid 3 vahvat soome traavihobust. Ma ei ole kusjuures sugugi kindel, kas ma sellest soome-inglise-eesti segakeelest, milles me omanikuga suhtlesime, õigesti aru sain, aga ütleme siis nii, et olid soome traavihobused.
Esimene oli suur hall täkujurakas. Tõeline õrn hiiglane. Üllatavalt viisakas ja malbe loomusega armas olevus, kel samas väga massiivne ja kolakas keha. Piisavalt pikk aeg tööst väljas olemist tähendas muidugi lihastevaest tagaotsa ja korralikku pekist täkukaela, aga ikkagi oli ta väga superlahe molu. Käisin tal seljas ka ja proovisime asju. Mõnus pilvepadi :)
Teisel päeval tulid kõik proovitud asjad natu paremini välja ja ka tõsted olid juba tõstete moodi.
Teine oli natu noorem täkupoiss. Natuke kauem tööst väljas olnud ja seega ka suurema rasvakihi alla mattunud massiivne elukas. Meeletu sahkerdis ja nihverdis. Ka kolmeks sekundiks keskendumine oli paras pähkel. Mässasime natuke ja õde käis seljas ka käekõrval sammukest. Teisel päeval oli hobune palju rahulikum ja keskendus ka paremini ning siis tegi õde lahtiselt traavi ka.
Kolmas ohvel oli 4ne isekas mära. Piuksus ja virises iga asja peale. Indles ka veel samal ajal ja siis oli ju vaja jonnida. Kiusasime teda u 20min mõlemis päeval. Õde ronis selga, tegime sammu ja ruttu alla tagasi. Eks märapunn muidugi kiuksus ja pirises, aga noh, naised on ikka draamat teha osanud :D
Kui laupäeval need 3 toimetatud olid, siis lippasime veel paarist kohast läbi ja kimasime sadamasse. Vahva oli, aga samas ei ole ma ikka harjunud kodust ja perest niiviisi eemal olema. Magada ei saanud pea üldse ja seega olen päris väsinud. Õde muidugi arvas, et ma võiks ikka veel minna ja kauem olla. Saaks rohkem käia ja trallitada, aaaga eks paistab :)
No comments:
Post a Comment