Kolimine

Kõik on uus detsembrikuus.. Ehk siis kolisime Ottoka Jüri talli. Otsus tuli väga äkki ja kiiresti, asjaolude kokkulangemise tulemusena. TD uuris minu käest rendihobuste kohta ja kuna JB on liiga suure koormuse all üksjagu lössi vajunud, siis oli selle õhtu mitmete telefonikõnede ja FB arutelude tulemuseks see, et detsembrist elab Otto Jüri tallis ja tal on kaks sõitjat. JB-ga teeme tööd edasi aga vähendatud koormusega ja TD hakkab Rintsu juures trennis käima.
Ottokene on kolimisest natuke stressis, aga olen püüdnud iga päev kasvõi korraks tema juurest läbi käia ja natuke sügada ja maiust sööta. Koplist tuleb ta ikka korraliku jooksuga mulle vastu ja topib om peakese nii armsalt kaissu.
Klipperi sain ka laenuks ja peale kahte korda niisama selle häälega harjutamist võtsin eile julguse kokku ja hakkasin teda pügama. Ta oli tublim kui ma osanuks loota. Peale lähenedes kartis natuke ja tõmbas paanikalõksud lahti, aga minema ei jooksnud. Jäi vaid ehmunud noga vaatama, et mis nüüd edasi saab. Lasin tal natuke rahuneda ja suristasin mujalt edasi. Pea-aegu pool hobust sai tehtud. Sadula alla jääv laik tuli väga koleda kujuga, aga no ma lohutan end sellega, et see jääb sadula alla peitu :D
Kõhu alla ma eile ei jõudnud, sest sealt talle ei meeldinud. Tahumise jala sain enamuses tehtud, aga päris tagant on veel vaja teha. Igasugused lõiketriibud on keerulised, sest ta on niiiiii karvane ja need jooned jäävad väga kontrastsed ning kõver joon on väga kole :s
Lohutan ennast teadmisega, et ma olen kunagi ammu ammu küll klipanud, aga see oli kindlasti 12+ aastat tagasi ja ma ei mäleta mitte midagi, kuidas seda tehti. Seega on see meile Ottoga mõlemale uus kogemus. Minule põnev ja hobusele loodetavasti mitte liiga hirmus. Kiitsin teda ikka kogu suristamise ajal ja andsin tihti ka maiuse põske, et tema head käitumist premeerida. Täna jätkame pingutusi mammutist ratsahobuseks muutumisel ja ehkki ma kardan, et klipperi aku tervet hobust vastu ei pea, siis loodan enamuse tehtud saada. Homseks jäävad siis veel pisemad nokitsemised. Kõrvade ja muude keerulisemate kohtade pusimine :s

Nagu ikka oli kolimisel palju pakkimist ja koristamist, mis on hea. Ja natuke halb ka, sest avastasin, et minu nahkpäitsed on kellelegi meeldima hakanud. Oi kuidas ma ei kannata sellist asja. Loodan, et Jüris on kõik täiskasvanud inimesed, kellel näpud võõraste asjade järele ei sügele.

Väike hall mammut on ikka Järvel. Täna lähen teda ka vaatama ja näppima. Enam ei saa endale allahindlust teha ja pean suutma ennast ka korrale kutsuda. Min 3x nädalas tuleb tegelema jõuda ja mitte ainult ptsutama ja sügama, vaid ka töösse tuleb mammutikke panna. Muidu ma ei jõuagi sinna sadulasse ja see oleks küll kurjast. Valjad juba panin talle kokku ja kui ma Merlet näen, siis räägin sadulast ka. Loodan, et saame selle asja siis paika, ning edasi ei ole mul mingeid vabandusi, miks mitte sõitma minna ;)