Täna siis sai jälle üks aastaring täis. Pidu ma ei pidanud. Polnud ümmargune number ja kes seda vananemist ikka niiväga tähistada tahab :D Aga mees tegi super kingituse. Kuna meie saumikser otsad andis (otsiku kinnitusjubinad kulusid konkreetselt läbi), siis ütlesin, et kui midagi üldse, siis kas blender või uus saumikser. Et siis saab Jessule püreesid vähemalt teha. Noo ja siis hommikul ütles mu kallis kaasa, et vot kingitus on esikus külmakirstu peal. Mõtlesin siis, et no miks sa seda siia ei toonud. Et no kui suur see blender ikka on. Aga oli suur kast ja terve köögikombain :D Ilus ja hää :D JA väga vinge tolmuimeja kah veel. Seega ma terve hommiku uristasin sellega ja kilkasin rõõmust, et see ka põrandalaudade vahed vaevata puhtaks tõmbas. Tolmukotte ei ole vaja, kallad aga kopsiku tühjaks ja uristad edasi. Ja lastetoa vaip sai ka nii puhtaks. Wilbu karvad võttis ka kõik ära. Noo nii nii supper!! Nüüd saan Jessu ka rahuliku südamega vaibale panna kartmata, et ta sealt mingeid huvitavusi suhu toppimiseks leiab. Uristan enne vaiba puhtaks ja ongi lapsel hea ukerdada.
Ja see masin on üpriski vaikne, Jessu ei kartnud seda igatahes. Ja ka väljuv õhk on puhas ja lõhnatu. Niiet 2 suurepärast kodumasinat korraga. Mis saaks veel parem olla, kui igapäevased toimetused said kohe pikemaks ajaks palju kergemaks muudetud :D
Kui hommikuelevus oli möödas, siis ootasid mind trennilised. Esmalt JB ja Ottokas. Poiss oli fantastiline! Esmalt oli JB kuidagi puine ja kange ja siis hobune ka oli jäik. tegime kokku-lahku, aga Ottokas hakkas vedama, sest edasi sõitmine oli järsk ja siis tagasi kah pingetega. Muutsin strateegiat ja seletasin teistmoodi asju lahti ja siis JB sai ennast toimima ja hobune oli no niiiiii hääää. Kokku-lahti, allüüri vahetused, õlad sees, traavers... kõik toimis lõdvestuses ja imekergelt. JB oli ka silmnähtavalt rahul. Galoppis tegime kõiki samu asju ja no nii hea. Hobune oli nagu vahukoor :D
Järve trenn ei läinud nii hästi, aga siiski mitte ka halvasti. Hobune oli eilsest puhkepäevast energiast punnis ja eelmise nädala väga hea trenn oli ootused kõrgeks kruvinud. See on aga teadupärast retsept ebaõnnestumiseks. Soojenduse osa oli väga hea. Natuke sapsu täis, aga samas hea. Hüppamise pool läks veits lappama, aga ratsanik on päris palju asju hakanud teise pilguga nägema ja see on väga tore ;)
Siis ruttu koju ja pessu. I isal oli ka täna sünnipäev ja seega läksime sinna lõunale. Sealne pidu on igal aastal samasugune. H räägib igal aastal oma sünnipäeva lugu ja kõiki muidu lugusid kah. Kõik kuulavad viisakalt ja minul karjub kõris, et OMG ma kuulen seda juba 7ndat korda. Täpselt nii palju aastaid olen tema sünnipäeval käinud. Aga ma vaikin. Ja teised vaikivad ka, ehkki nemad on seda lugu ilmselt juba kümneid kordi kuulnud. Söök oli hea nagu ikka. I ema oskab väga hästi süüa teha. Ka kodune tort oli hea. Täna ma oma dieedist palju kinni ei pidanud. Sõin head kodust toitu ja kohe mitu tükki kooki. Sünnipäev ju ikkagi :D
Koju tulles käisime veel poest läbi ja kui ma kodus voodile vedelema maandusin, siis oli rammestus peal. Lapsed tuduriietesse ja vooditesse ja vaikus majja. Täitsa tegusja tore päev. Ja no mu uued koduabilised on 5+ lihtsalt :D
No comments:
Post a Comment