Poja oli 3 nädalat kodus, sest lasteaias möllasid viirused ja ma ei julenud viia. Eelmine nädal käis ja reedel hakkas köhima. No nagu needus noh. Ja nüüd ma olen täiesti koduarestis. Ennist sain veel liikuma, ehkki see pole just teab mis lihtne 2 lapsega koos käia omi asju ajamas, aga no vähemalt oli see võimalus olemas. Nüüd, kui poja on haige, siis ei saa ma mitte kuhugi enne, kui I on koju jõudnud. Masendav. Ilmad on ilusad, laps küsib õue, aga ei saa. Köhib nii hullusti. Arsti juures ka oluliselt targemaks ei saanud selles liinis. Tehke auru ja jalavanni jne.
Hobustest ka natuke:
Rilluga trennitame ja H on väga väga tore. Ta on just selline sõitja, keda ma lootsin leida! Kannatlik ja leebe aga samas oskab ikka küsida ka just niipalju, kui hobune on valmis pakkuma. Rillukas areneb nii mõnusalt ja kiirelt edasi. Kui saame nii jätkata, siis vb ei olegi utoopia suvel mõnda skeemi nad sõitma saata :) Lööks rilluka läikima ja teeks ilusad patsid pähe. Ma kujutan ette kui ilus ta oleks. Ta on niigi super kena mära.
Ja Otto. Minu väike tore Otto. Sain oma ID kaardi ka toimima ja sain ratsanetis omanikuvahetuse tehtud. Töövõit missugune :D Trennid JB-ga lähevad kenasti. Ma ei tea mis nendega pihta hakata. Võtta ja pressida, palju annab, või lasta lapsel lihtsalt rõõmus olla ja ratsutada. Vahel ma tahaks, et ta läheks skeemi sõitma. Ta istub ilusti ja on väga tubli tüdruk. Saaks Ottokale patsid pähe teha ja läikima lüüa. Aga ma ei tea kuipalju ta seda ise tahaks. Pole arutanud seda. Et võistlustel hästi läheks peab ikka sõitja ise tahtma pingutada. Muidu ei tule midagi. Aga eks vaatame. Peaks mingid head skeemid välja valima ja neid salamahti harjutama hakkama :)
No comments:
Post a Comment