Muutus on hea. Ma tahan nii mõelda. Muutus toob uusi põnvaid asju. Uusi võimalusi, uusi seiklusi. Paigal seisev vesi läheb roiskuma. Liikumist on vaja. Nii ka elus. Seega muutused on toredad! Lihtsalt tuleb nii mõelda.
Ilmselt minu perekondlikkust staatusest tulenevalt olen ma viimastel aastatel päris paljudes asjades täiel rinnal osalemise asemel olnud vaikiv kõrvalt vaatav osapool. Üks kõik kuhu ma ka ei vaataks (mõnede üksikute eranditega), oleks ma nagu rongist maha jäänud. Elaksin justkui omas mullis, oma tillukeses maailmas ja ma ei jaga üldse enam matsu, kuidas asjad selles "päris maailmas" käivad. Kuidas lõbutseda, äri ajada, sporti teha. Kui ma peaksin praegu hakkama mingit oma bisnjaksi püsti panema, siis ilmselt tallatakse mind surnuks enne, kui ma jõuaks oma esimese kliendi teenindada või toote müüa. Juba algkapitali ja kontaktide kogumisega kõrbeks ma ilmselt haledalt, sest see äri-maastik on ikka päris karm. Vähemalt nii kinnitavad minu viimase aja tähelepanekud.
Äri-maastik on karm ja ellu jäävad tugevamad. Aga mis teeb kellestki tugevama ja teisest nõrgema... Tundub, et ausus ja abivalmidus on tänases Eestis nõrkuse tunnused, sest aidates teisi võid ise tallatud saada. Jagades infot või abi, võid ise vajalikust hoopiski ilma jääda.
Okei. Ma saan aru, et vajalik on kade olla ja teadmised annavad eelise jne. Aga kas on vajalik lisaks sellele veel konkurentidele võimalusel käkki keerata. Neid mustada. Nende potensiaalsetele klientide eest infot varjata või neile lausa valetada, hoolimata sellest, et neist ei saaks oma kliente nii ehk naa. Aga samas.. mida mina ka tean.. Ikka ja jälle veendun, et mitte just eriti palju... Vähemalt sellest nn "päris maailmast".
Ma olengi sellest äri-maailma rongist maha jäänud. Olen ka spordi tegemise rongist maha jäänud ja nii mõnestgi rongist ilmselt veel. Aga asi pole selles, et ma poleks viitsinud või julenud kaasa sõita.. Ma olen lihtsalt teise rongi peal. Pere loomise ja kasvatamise rongil. Ja kui üldiselt kulgevad mitmed rööpad kõrvuti ja hea osavuse juures on võimalik ühelt rongilt teisele hüpates ka mitme rongiga korraga sõita, siis perekonna rong sõidab mingites ettappides täiesti oma rada. Ja nii ma saangi vaid aknast vaadata, kuidas teised eemal kihutavad ja hüplevad. Loll õpib oma, tark teiste vigasest. Nii ma püüangi vaadata ja meelde jätta ja õppida. Et kui on jälle ka minu kord erinevaid sõite kaasa teha, siis oleks mul natukenegi tarkust, et mite kohe esimesel katsel rataste alla jääda.
No comments:
Post a Comment