Wednesday, March 9, 2011

Huntride 5.03.2011

Äratus 6:30. Olin arvestanud endale tund aega, et teha ära kõik vajalik- poisil kõht täis, endal ka, asjad kotti ja autosse. Ma ei tea miks ma kell 7 äkki paanikasse sattusin, et olen lootusetult hiljaks jäämas. Loobusin söömisest. Panin D-le kotti paar jogurtit. Ta ei oleks nagunii hetkel eriti söönud, sest ta tavaliselt mängib hommikuti natuke enne kui on nõus sööma. Endale paar õuna tasku ja 7:20 asusin teele. Saatsin Susanile sõnumi, et jään hiljaks (tegelikult olin lausa 10min graafikust ees, aga ega ma siis veel ei taibanud).
Poolel teel ärkas aju ka üles ja mõttetegevus taastus. Aega oli piisavalt ja stressitase langes kolinal. Viisin D Sherry juurde. Ta on nagu vanaema kusagilt raamatust. Ärkab alati kell 6, juuksed on kuklal krunnis ning ise on energiline ja rõõmus. D jooksis talle naerdes vastu. Lükkasime käru ja muud asjad tuppa ja asi vask. Poiss suundus aeda avastusretkele ja mina sõitsin Susani uurde.
Meil oli piisavalt aega, et juua teed ja süüa üks röstsai. Siis hobused autosse ja teele. Sõita oli u 40 min. Sella nn huntride korraldas üks klubiline, kelle juruest me siis ka oma matka alustasime. Kokku oli meid 14. Paar inimest olid natuke rohelised, kuid enamus tundis end maastikul mugavalt. Mina olin ilmselt üks närvilisemaid, sest eldasin, et Ed korralikult ei käitu.
Maastik siin on hoopis teine teema, mis Eestis. Esmalt oli pikalt sammu, et jõuda metsarajale. Oline grupi eesotsas aga Ed ei olnud ikka rahul. Kekutas traavi enamuse ajast. Lootsin, et väsitab end ära, aga kus sa sellega. Siis galopp, mida oli kokku kolmel lõigul. Läksime 2-3stes gruppides. Esimesena rohelised ja siis meie. Ed vana juurikas lajatas paar korralikku pukki. Õnneks teadsin seda oodata, hoidsin keha taga ja ei jätnud asja sinnapaika. Sai paar korralikku surakat. Teise galopi satsi ajal kordus sama. Siis lõi ta ühte teist hobust. Kolmas galopisats oli õnneks super. Lõpp hea, kõik hea. Sammus (või siis minu ja grupijuhi puhul traavis) koju.
Ma saan aru, miks siin maastik nii igapäevane on. Vaated on super, kohalikud nn forestryd on hobustga liikumiseks loodud. Samuti on ka treeningu seisukohalt siin maastikul tähtis roll. Pidev üles-alla ronimine on korralik trenn.
Ilm oli ka nagu tellitud. Päike säras, tuult ei olnud ja supersoe oli. Mina küll lootsin tuult, et I-l oleks lühike päev, aga mis teha. Ju oli ette nähtud, et oleks meie matka jaoks ideaalsed tingimused. Kokku 3h sõitu oli ka mulle paras mahv. Olin pidevalt valvel, sest Ed ei suuda ju oma iseloomu varjata ;)

No comments:

Post a Comment