Feel the rain on your skin! No one else can feel it for you, only you can let it in. No one else can speak the words on your lips. Drench yourself in words unspoken, live your life with arms wide open. Today is when your book begins - the rest is still unwritten.
Tegin südame kõvaks ja läksin trenni. Poiss oli autos ja mängis. Ma ei tea, kas ma olin seekord aeglasem, kui muidu, või mõjus nii jahedam ilm, aga D-l õnnestus auto aku tühjaks tõmmata ja seega pidin paluma meid käima tõmmata. Õnneks on ikka mõnel mehel oskusi ja kogemusi ja auto hakkas ilusti tööle ning me saime koju.
Sõita oli isegi hea, aga viimasel ajal tunnen, et plats on galopi jaoks väike. Sammu ja traavi teen ära ja siis lähen muru peale. Või no mis muru see enam on, paras mülgas, aga vähemalt on ruumi. Esimese galopi tegin täna platsil ja algus ei olnud hea. Suunda muutes sain aga toimima ja siis oli mõlemale poole rahuldav.
Hobusel on vorm võhma mõttes suurepärane, minu enda oma annab aga soovida. Mis meie koostöösse puutub, siis vaikselt vaikselt hakkan end leidma. Täna oli mõnus nokitseda. Vasakule ei taha ta väga hästi kukalt lõpuni anda, aga kui rahulikult pusida, siis lõpuks oli hea. Viimaste trennidega on aga selgelt näha, et kaelalihas on nõrk koht. Natuke tööd ja siis hakkab eest raskeks vajuma. Väike puhkepaus ja siis on jälle hea. Kuigi eks trenni pikkuse paneb ikka paika kõige nõrgem lüli, ehk siis mina :D
No comments:
Post a Comment