Põrand

Tänaseks on asi nii kaugel, et kelder on täis veetud ja tasandatud. Põrand on enamuses soojustatud (pool kotti puistevilla jäi puudu) ja pool põrandat aurutõkke paberiga kaetud.

See keldri täis vedamine oli paras punnitamine. Esmalt korjasime krundilt kokku kõik kivid, mida kanda kannatas.Püüdsime neid luugi kaudu sisse pilduda, aga õige pea sai selgeks, et valatud keldrilagi tuleb maha lammutada. Mõeldud tehtud. Raudkangidega olis ee loodetust lihtsam.
Siis lamutas I paneele, mis juba ajast ja arust siin vedelevad, aga mis hoolimata ajahamba puremisest ei olnud pooltki nii nõrgad, kui ma arvasin. Isegi 50ndiku mitte. Kang ja kuvalda said kõvasti tööd rääkimata I lihastest. Minu keha sai ka oma mahvi, aga ega minust seal suurt tegijat polnud. kangiga lammutasin veel, aga kuvalda ise on juba nii raske, et seda mõned korrad üles vinnates on jaks otsas. Aga löögile on ju vaja ikka jõudu ka taha, et sellest mingigi tulemus tekiks.
Ja nii siis I lammutas ja mina kärutasin. Kärutasin mehiselt. Kohe nii, et põlv hakkas korralikult haiget tegema. Sirgele jalale sain toetada ja kõverdada sain ka, aga kui siis põlves nurk sees ja natukenegi raskust peale panna, oli selline terav vastik valusähvak, mis jala kohe alt niitis. Nii ma siis olin jälle paar päeva sant. "Starast ne radast" ma ütlen.
Igatahes saime sinna piisavalt kive veetud, et liivapadi peale panna. Laup rääkisin toojaga ja esmaspäeval oli koorem kohal. Eesmärk oli iga päev vähemalt 10 kärutäit tuppa tuua. Gravitatsioon imeb. Ja kohe korralikult enda külge kinni. Liiva kärusse saada  pole raske. Sileda maa peal käru lükata pole ka suurem probleem. Aga trepid on saatanast. Et keldriauguni jõuda tuli see raske käru üles vinnata esmalt 2 astet terassile, siis üle esiku ukseläve, siis esiku ja koridori ukseläve (mõlemad u 15cm, mis on liiva täis aiakäruga ületamiseks ikka meeletu kõrgus) ja siis veel viimane 5cm ponnistus tuppa.
Täitsin truult oma normi. Ka tallipäevadel, mil alles 9 paiku koju sain, tegin oma osa ära. Ei hakanud riideidki enne vahetama.
L ja P olin ruilas EMV koolisõitu kirjutamas ja ilm kiskus L pärastlõunal hapuks. Koju sain u 4 ajal ja siis oli oii kui kiire. Lasime I-ga mõlemad elu eest. Õhk oli nii paks, et lõika või noaga ja esimese käru täis laadimisest higi juba voolas. Aga tumenev taevas ja tõusev tuul kiirustas takka. kärule kuhi peale ja kahekesi treppidest üles. Kordamööda ajasime seda laiali ja käisime uue koorma järel.
Mingi hetk tirisime natuke põrandalaudu ka tuppa. Pesumasin oli vaja liigutada, et saaks ka selle all olevasse osasse liiva panna. Selleks oli aga vaja laudu tuppa, et oleks seda jurakat kuhugi panna. Selleks ajaks olid mu käed juba nii makaronid, et lauda aknast sisse manööverdada ma enam ei suutnud. Seegamina vedasin hunnikust kohale ja I manööverdas.

Enne vihma saime liiva veetud, lauad sisse,aga pesumasina alusesse ossa oli veel vaja. Padukas aga ei lasknud enam väljas toimetada. I loodis talasid ja mina lippasin suvevihmas vajalike asjade järel.

Täna I tõi veel liiva ja tasandas ja pani villa. Homme toon koti juurde ja panen aurupaberi ka ära. Siis on see etapp valmis!

Köha on mul aga selle rabelemise peale hullemaks läinud. Homme väga ei rabele. Püüan end ravida, sest teisip tuleb tegus :s