Ammu pole kirjutanud. Inspiratsiooni ja aja puudus. Või siis lihtsalt laiskus, mine sa tea.
Igatahes olen kodus moosi teinud ja tallis trennitanud. DK põdes oma tuulerõuged ära ja on tagasi lasteaias.
Kogu selle haiguste ralliga olen ma 3 nädalat kodus olnud töölt. Ma ei kujuta ette, kuidas ma järgmine kuu oma arved makstud saan.. Ehk kuidagi ikka saan. Aga püüan siis vahepealsed asjad kokku võtta.

Ponikooliga läheb väga tegusalt. Lapsed on kiiresti paljunenud ja nüüd on meil 3 tennipäeva. Kahega ei mängi välja. Võtsin ka K endale appi ja vahepeal käib ka G. Aitavad ponisi sõita ja trenne läbi viia. Olen sellega seoses avastanud, et kohati vajavad minu pedagoogi oskused ikka tugevat trenni ja arengut. Kui trennide andmiseks läheb, siis kipun liiga palju vahele segama, mitte ei lase noortel rahulikult oma asja teha. tegelikult on nad ju väga tublid, aga ilmselt on väike hirm, et lapsed või siis nende vanemad, kes minu käekirjaga harjunud, ei ole rahul. Ja siis on pahandus, et miks ma lasen noortel trenne anda, mitte ei anna ise..

Ottokas on kallis. Väga väga kallis. Ja ta on vist suureks kasvanud, sest kuidagi rahulik ja aeglane on ta viimasel ajal. Muidugi ei ole ma teab mis ajast juba hüpanud ka. G-ga klapib neil päris hästi. Viimased ratsastustrennid on päris vahvad olnud ja neljap käisid nad Kauna juures hüppamas. Pidid krossi harjutama, aga kahjuks ei saanud ja siis sõitsid parkuuri. 120 sai ikka ette pandud lõpuks. Täna oli neil võistlus ja 80cm on puhas kuid meetris tegi Ottokas oma trikki- kael pulgaks ja alt minekut. 2 tuli maha. Aga see oli väärt kogemus G-le. Teab nüüd, mida Otto võistlusplatsil korraldab ja oskab sellega ehk paremini toime tulla. Loodame. Kodus peab ikka parkuuri üles panema ja harjutama.

Eile tegime boloneeset a toorjuustukooki. Ja õhtul hüppasime batuudi peal. Tegin kukerpalli ja seljas käis raks. Nüüd on selg väga valus. Ma olen ikka ülimalt osav enda lõhkumisel. Homme ootab ees 8h tööpäev ja ma loodan väga, et pean vastu :s