Kiired ajad

Jälle pea nädal möödas viimasest sissekandest ja seega tagumine aeg toimunu meeldejäävamad asjad kirja panna. Väga kiire on olnud ja on edaspidi ka.

Laupäeval oli meil perepäev. Käisime spas soojades basseinides sulistamas ja saunatamas. Väga mõnus oli ja DK pidas ka väga pikalt vees vastu. Alguses oli natuke ebalev, aga vaikselt harjus ja siis juba ujus kätistega ise ka. Natukene ikka kripeldas, et terve päeva lebotame ja kodus on 100 asja vaja teha, aga samas on vaja ka perega kvaliteetaega veeta. Ei saa järjest ainult rügada ja rügada. Nii lähevad suhted sassi. Samuti vajab laps sellist aega, kus vanemad tegelevad ainult temaga, mitte ei ole vestluse taustaks lihvimine või värvirull.

Õhtul tuli mu ema meile, et aidata seinte viimistlemisega. Plaan oli teha nii palju kui vähegi jõuame. E ja T olid mul kontorivabad ja T eiolnud ka trenne enam ja seega ootas ees 2 töist päeva. Tänaseks on tehtud peamine pahteldus ja lihvimine. Korra krunditud ja tehtud pahtliparandused.
Lisaks piinasin Aleksit (õepoeg) ka ja lasin tal aia natuke viisakamaks kasida. Veel on vaja seal natuke toimetada aga seis on parem kui varem ja see on juba progress :)

Toas on veel palju nokitsemist, aga ma olen õhtuti lihtsalt nii väsinud, et ei jaksa muud teha, kui voodisse pikali visata. Aga teha on veel palju:
Krohviparandused ja siis krohvitud seinte puhastamine tolmust, mis saab ülitüütu olema.
Ahju tagune värvida.
Seinad värvida (aknapõsed, köögi sein ja tekstuurkrohvi osa ning selle ümber jääv osa.
Paberkrohviga katta 2 seina. sellega on algus tehtud, aga vaja veel palju teha. Üks plaat kipsi on ka veel panemata, sest elektrikilbi koht on seal ja see saab olema paras teadus neid juhtmeid esmalt lahti ja pärast jälle kinni ühendada.

Siis peaks olema seinad valmad ja seega jääb veel põrand õlitada ja lagi. Aga kuna me ei ole ikka veel leidnud meeldivat ja sobivat laekatet, siis ilmselt jääb lagi kevadet ootama.

Ma väga loodan, et jõuame enne detsembrit valmis ja sisse kolitud. Nüüd on enamus asju seal maal, et saan ka üksi tegutseda. Ei pea ootama, et I midagi kuhugi paigaldaks või juhtmeid veaks jne. See üks õnnetu plaat on veel, kuid ehk saab sellega ruttu korda. Ohh oleks vaid aega ja jaksu..

Ema läks kolmapäeval ära ja peale seda ei ole ma jõudnud kodus midagi teha. Jõuan ju alles peale 9t koju ja siis olen liiga väsinud, et end liigutada. Teisipäeval saan ilmselt terve päeva kodus olla ja loodan siis üht-teis ära teha.



Hobustest ka.

Joonatan ei lonka enam aga käiguvahe on ikka. Esmaspäeval peale tunnist jalutamist proovisime ta maneezi uue pinnase peale lahti lasta ja see sigudik läks täiesti pöördesse. Kihutas ja laamendas. Sel hetkel ei oleks küll arvanud, et tal jalg valus või midagi, sest ise oli ta ülimalt rahul. Kätte ei andnud ja jooksis saba püsti ning lajatas tagant nii kõrgele kui sai.
Kolmapäeval siis sain ise talli ja ehkki ma hinges lootsin, et liikumine on puhas, näitas ta siiski käiguvahet. Õnneks ta päris ei longanud seega natuke on ikkagi paremaks läinud. Muidugi ma ei tea, mida ta kõva pinnase peal teeks, kuid ma ei taha sellele ka hetkel mõelda. Katsetama ka ei hakka enne, kui ta pehmel liival puhast liikumist ei näita. Seniks jääb käekõrval või ohutuse mõttes kordel sammu kõndima.
Mõnusalt paksuks on ta ka läinud. Tundub, et usside mure saime selleks korraks murtud ja poiss on ilusti kosunud. Võtsin toidunormi ka natuke maha, et liiga paksuks ei läheks.



Ottokas on ka nüüd u kuu aega suht kerge elu peal olnud.
E läksin talli ja ta oli suures koplis peadpidi rullis. Ilma tekita :( Ma ei tundnud teda esialgu äragi. Mõtlesin, et hüüan korra sinna koplisse ka, et ehk on ta tagapool ja ma ei näe lihtsalt. Esimese hüüde peale tõstis ta pea rullist ja hakkas kohe minu poole kõmpima. Nägu venis mul naerule, ehkki meel oli natuke mõru, et ta ilma tekita õue oli pandud ja lisaks veel koplisse, kus on võimalik pea rulli toppida :(

JB on temaga nüüd viimasel ajal sõitnud, sest Jonny ju katki. Täitsa kenasti on hakkama saanud, ehkki uue pinnase peal jäid hobusel vist jalad liiva kinni ja no mitte ei viitsinud joosta :D Aga ole hullu. Natuke sügav on parem kui liiga kõva.

Eile käisin ise ka sõitmas ja täitsa söödav oli. Suurema liikumise peal on üldiselt hea. Pisut vajus käe peale, aga poolpeatused tuletasid meelde, et ikka ise peab ta end tassima. Mingit suurt koondust pole mõtet hetkel küsidagi, kui ta ca kuu aega on vedelenud. Tal lähevad lihased imekiiresti ära ja siis ta ei saagi ju midagi teha. Hakkame aga vaikselt uuesti pihta ja küllap ta varsti jälle jaksab ;)
Aga no nii kirjeldamatult mõnus oli sõita. Tagumises otsas on ka pinnas hea ja seal sai natuke ka harjutusi küsida. Muidu sõitsin lihtsalt ette-alla ja liikumist suureks. Nii mõnus, kui hobune jookseb kindlalt ja hea meelega edasi :)

Tekkide suhtes on ta paras pirtsuliisu. Õde andis mulle 2 vana tallitekki, mis seest on sarnased vanade tööjopede voodrile. Selline natuke nupsuline. Ottokale ilmselgelt ei meeldi need tekid, sest ta poeb sealt välja. Iga kord hommikul on tekk põrandal ja hobune paljas. Eile panin siis eskadroni ja see oli hommikul ilusti seljas. Ei olnud viltu ega midagi. Tema tahab sileda voodriga asja.
Muidu on ta ikka tõeline nunnu. Natuke karva on ka kasvanud, sest jäin tekitamisega hiljaks, aga õnneks ei midagi hullu. kuivamise aeg on veel mõistlikus piiris ja õnneks on mul üks päevinäinud fliistekike, mis väga kiiresti kogu niiskuse hobuselt teki peale imeb. Hobune kuiv, tekk altpoolt ka, aga pealt on märg. Loodan, et see nartsuke peab veel hästi vastu, sest teist sellist head kuivatajat ei ole mul õnnestunud leida.