nädal

Nädal on jälle möödas. Kuidagi kiirelt libiseb aeg käest ja mitte midagi ei jõua teha.

Karvikud on paid.
Jonny lonkab ikka ja reedel käis arst ka. Uuris, puuris, andis rohtu ja juhised, kuidas edasi. Ma väga väga loodan, et ta hakkab ilusti paranema ja paari nädala pärast on mured unustatud. Kui mitte, siis tuleb uuesti arst ja vaatame edasi. Käisin teda täna õhtul jalutamas ka.

Ottoka lasin ka üle kontrollida. Jalad olevat tal täiesti tavalised sporthobuse jalad, ehkki see üks tagumine teeb mind ikka murelikuks. Hakkasin uut sööta ka andma ja vb on sellest ka. Annan selle portsu sublit lõpuni ja siis vaatan, kas jään seda kasutama või peab Ottokale midagi muud vaatama. Sportbrock talle meeldis aga sellega ei näinud ma küll mingit tulemust. 3 kuu peale võiks ju natukenegi hobune kosuda. Samas koos subliga tuli talli ka silo, ning ka selles võib asi olla. Ei tea. Igatahes nõustus arst, et on hea plaan kuni pinnase vahetuseni teha pikalt sammutööd ja natuke traavi ning teda siiski liikumas hoida. Kui uus pinnas kohal, hakkame vaikselt koormust suurendama ja eks siis ole näha.

Täna oli ponikooli korraldatud koolitus ka. Käisin alguses vaid Sannal abis ja siis tulin koju. Tööd on nii palju ja seal oleks läinud terve päev. Mul kahju, et ma ei saanud jääda aga nii hea oli vahelduseks ka kodus olla.

Püüan oma trennipäevi natuke koomale krookida. Olen nii väsinud sellest meeletust rabelemisest ja sellest, et ei saa üldse rahulikult kodus olla. Viimasel ajal ei ole elu just päris selline, mis ma tahaks ja ega see ei muutu, kui ma ise selleks midagi ette ie võta. Mõtteid selles suunas on, aga jah... Ma nagunii analüüsin üle ja siis planeerin üle ja tegutsemiseni ei jõuagi :D