TIHS

Sel aastal sii sjuba 10s kord kui ma end 3ks päevaks orjaks müün ja ennast salgavalt saku hallis rabelen. Olen aastate jooksul teinud palju asju. Alustasin tallimeeskonnas. Siis olin platsil. Siis sekretariaadis ja infos ja siis uuesti platsile tagasi, kuhu olen pidama jäänud.  Viimasd kaks aastat olen olnud platsitiimis üks kolmest üksusejuhist. Veel aasta enne seda jagasin seda ametit sõbrannaga, sest õige tiimijuht suunati tõkkeid ehitama. Neile kes ei tea, siis platsil on kokku umbes 30 vabatahtliku, kes jagatakse kolmeks pundiks. Igal pundil on oma juht. Parkuuri üles panekul on ka plats kolmeks jagatud ja iga punt paneb oma tõkkeid üles.

Seekord oli platsil päris mitu uut asja. Esiteks oli uus platsitiimi üldjuht. Nagu ikka, oli alguses sellest ka natuke segadust, aga lõpuks sai ta täitsa söödavalt hakkama. Vana üldjuht oli sel aastal rajameistri assistent, kuid aitas palju ka platsitööd korraldada. Ei teagi kas harjumusest, aga enamus pöördus küsimustega ikka tema, mitte uue juhi poole :)
Teine muudatus oli see, et kolme assistendi asemel oli üks ja kolm tiimijuhti olid aktiivselt radade komplekteerimisse kaastaud. Istusime koosolekutel ja arutasime, mis materjalist mida ehitada jne. See oli eelnevatel aastatel puhtalt assistentide teema. Samuti mõõtsime ise vahed paika ja kõrgused ja laiused. Õnneks sain seda juba eelmine üle-eelmine aasta harjutada. Kuidagi mõnusalt pingevaba oli minu jaoks see aasta oma punti juhtida. Jah, olid mõned raskemas kohad, aga olen vist tunduvalt suuremaks kasvanud, kui ma endale aru annan, ja ilma suuremate tülideta said asjad lahendatud.  Eelmine aasta ma ikka natuke pabistasin, et ka sikka kõik kuulavad mind ja oli ka üks isik, kes pidevalt vastu haukus ja sellega palju paksu verd tekitas.
Seekord sujus aga enamus asju ilusti hoolimata sellest, et mul oli päris mitu inimest, kes varem pole platsil olnud. Natuge andis see võrreldes eelmise aasta ülimalt hästi sujunud koostööga (va see üks mees) võrreldes tunda ka. Eelkõige oli probleemiks see, et inimesed ei ole harjunud sellega, et isetegevus ja liigne initsiatiiv ei ole alati head. Sellises mahus asja tehes ei ole alati võimalik kogu infot üksipulgi kõigile lahti seletada ja siis on sujuva töö jaoks vajalik, et inimesed teeks just seda ja just nii, nagu on palutud, isegi, kui see natuke ebaloogiline võib tunduda. Suures plaanis jookseb kõik ilusti kokku, aga kui suurt plaani ei tea, siis võib natuke imelik tunduda, aga oma tiimijuhti peab ikka kuulama. Selles vallas olid mõned apsud, aga muidu oli kõik timm.
Kolme päeva kohta oli platsil vaid üks suurem prohmakas, ja see ei olnud ka otseselt juhtide süü, vaid osa teksti rajameistri soovide kättesaamisel läks lihtsalt tõlkes kaduma. Küll aga jäime iga päev ajakavast maha. Ei oska öelda, miks see nii oli, sest parkuuride ülespanekuga saime iga kord kiiremini hakkama, kui meile aega oli antud. Ka koolisõidu aia panime üles alla 8 minuti ja maha võtsime 3 minutiga, mis oli tunduvalt kiirem, kui meilt paluti.
Samuti oli kõigi parkuuride ajal, va põhisõit, platsil 2 hobust. Ei tea, kas olid rajad liiga lihtsad, et tuli palju ümberhüppeid, või milles asi, aga ca tunni jagu venisid kõik päevad.

Minu jaoks oli uus veel see, et sain ehitada kolmest süsteemi. Polegi varem seda teinud ja esimene kord siis kohe põhisõiduks :D Pean mainima, et olin tol hetkel oma pundi üle väga uhke, sest panime selle nii kergesti üles, et ma ei saanud ise ka aru, et juba oligi tehtud. Siis selgus, et seda on vaja meetri jagu edasi liigutada, aga ka siis sai see nagu naksti uuesti püsti. Ilusti sirge ja vinklis ja kõik jutud.
Kolmanda päeva lõpuks olid inimesed ikka üksjagu väsinud, aga positiivne meeleolu säilis ja väga tore oli.


Ma ei mäleta, kas ma eelmised aastad olen ka pärast kolme päeva nii väsinud olnud või oli seekord kuidagi kurnavam. Vaimselt ei olnud raske, aga mu keha oli esmaspäeval niiiiiiiii väsinud, et ma ei oska seda isegi kirjeldada. Ärkasin 10st, aga kuna mu käed ja jalad keeldusid liikumast, siis vedelesin veel 2 tundi lihtsalt niismaa. Väike vedel olek on siiamaani ja no unevõlast ei maksa rääkidagi. Selle tagasi magamiseks kulub ikka kõvasti aega, sest talvine elukorraldus on selline, et iga hommik tulen ju kontorisse tööle ja siis edasi on erineva korraldusega talliringid. Aga olgu mis on, seda sorti toimetamine on väga äge.