Houston, we have a problem.

Olen haige. Kohe päris korralikult ja kapitaalselt. See olukord ei meeldi mulle mitte üks raas ja on pehmelt öeldes sitt väga mitmest küljest vaadatuna.
Tööjuurest võtsin nädalaks puhkuse, aga see lõpeb reedel. Esmaspäevaks ean niipalju jalad alla saama, et kontorisse minna ja seal ellu jääda. Trennid jäävad ka enamuses ära ja paljudes tallides juba ma ei tea mitmendat korda. Väga väga paha :(

Kolmapäeval vedasin end järvele kohale. Takkajärgi tarkus ütleb, et see oli üks väga väga loll tegu, aga mis see teadmine enam ikka aitab.
Ronisin ise ka hobuse selga, kus pidasin vastu max 10min ja siis oli õhk otsas ja kops koos. Tekkis tunne, et minestan ära ja rnisin kärmelt alla. Juba siis oli selge, et oli väga vale liigutus kodust välja ronida.

Trennis pusisime võimelmisharjutuste kallal. Tegime tõstetud kavlette, mis osutusid keerulisemaks kui ma arvasin. Lõpuks sai kõik ikka hakkama ja suundusime penerolli kallale. Tavaline kitsas 3ne ristikestega. Ei saaks öelda, et kellelgi see niiväga lebolt välja tuleb ning seega plaanin seda veel päris tihedalt üles ehitada.

Aga selle toreda pnerolli kallal pusimise ajal oli minu jaoks ka üks trenni tipphetki: L suutis olla istakus nii nagu seal peaks olema. Raskus toetus kannale, jalg oli paigal ja pehme, keha rahulik ning tasakaalus ja käsi andis pehmelt ette. Ja mis veel, ta sai ka ise aru, et midagi oli teistmoodi. See ilus istak tuli muidugi ainult penerolli peal välja, sest edasi läksid tõkked kõrgemaks ja keerulisemaks ja siis hakkasid muud asjad siit-sealt lonkama. Aga pole hullu. Esimene samm on tehtud :)

Poni oli ka tubli ja seekord sai G kohe algusest peale paremini pihta, mida ja kuidas teha. Täitsa hea, et on selline tore väike G, kes saab aidata poni liigutada, kui JB on haige :)

M oli natuke liimist lahti. Trenni alguses toimis ilusti, sest siis sai hobuse rahulikuks võtta ja madalatel nokitsemiseks sobis see hästi. Trenni lõpus aga tõkked tõusid ja enam ei saanud sinna peale roomata. Lõpp ei läinud hästi. Hüpped tulid lamedad ja Ottokas jooksis alt ära pikaks. Selg pole tal ka veel päris okei ja ma ei teagi mis sellega peale hakata.
Kui ma ise jalule saan, siis kutsun mõne arsti lisaks konsultatsioonile ka vaatama ja näppima. Eks näis, kas Aili või Triinu. Kes enne tulla saab.

G ja B olid ka tublid. Hops on veel toores ja palju tööd on ratsastuses vaja teha, aga vaikselt läheb  paremaks. Ta väsib päris kiiresti ja siis muutub lohakaks ja hakkab rabistama. G tõstab söödanormi ja eks siis ole näha. Ussikuurid ja kõik muu elementaarne on tehtud.

Aga nüüd olen ma voodis ja täitsa katki, seega veska ma ise võistlema ei lähe. Vaja on end enne ikka terveks ravida ja siis vaatan edasi. Järgmine start mida tahaks tahaks teha on kurtna koolisõit. Elame näeme.